Sõnamängud

uus puuvili: arbuus -> al-buus -> üleval-buus
uus lastelaul: "Mu kohuke on tilluke"

Jälle Purtses!

Kaks päeva Purtses. Mina sain oma selle aasta marjanormi täis ja Iida kah! Ilmajaam ennustas küll külma ja vihma, a tegelt oli 25 kraadi ja päike ja soe. Pühapäeval küll veidi tuulisem, aga ikkagi VÄGA MÕNUS!!!!

Rebane!

Elame Kati vanemate suvekodus Sõrves, väikeses külas keset metsa, Tallinnast 20 km. Meie jaoks mugav: Iida on suurema osa ajast vanavanemate käe all, mina käin tööl ja Kati müttab metsa all.

Teiselt pool... mugavus mugandab ja teeb laisaks.

Pildi tegin eile hommikul tööle tulles. Nood rebasekutsikad mängivad seal tee peal päris tihti, aga enamasti pole ju fotokat kaasas.

päevitus

Minu emme on kogu mu teadliku elu kurtnud, et ma ei päevita piisavalt ja olen liiga kahvatu, et temal on seepärast minu üle häbi ja mul endal peaks ka olema. Selle näägutamise tulemus on minu täieline jälestus rannal päevitamise vastu.

Nüüd on sama teema jõudnud Iidani. Ema helistab ja tunneb muret: Kas Iida ikka on piisavalt väljas, kas ta saab päikest ja kas ta saab pruuniks? Et hoolitsegu ja muretsegu ma iga päev, et laps suve lõpus pruun oleks, muidu jälle häbi.

Ühelt poolt on mul pärast iga sellist märkust tahtmine telefon vastu puud visata.

Teiselt poolt ongi mul endal samuti tunne, et Iida ei päevita piisavalt ja peaks midagi tegema. Ta on praegu täitsa maalaps, enamiku päevast poolpaljalt õue peal, aga pruun ta minu arust tõesti ei ole.

Kas kolmeaastasega solaariumisse minna tohib? Vist oleks vaja :(

Mudamängud

Iida ja Triinu korraldasid Kõige Mustemate Käppade võistluse. Käed-jalad vannis märjaks, siis liivakasti, siis mullahunnikusse. Siis väike eputamine "a mul on mustem kui sul!!!", siis jooksuga basseini, siis vanni tagasi. Sellest sai lusti kaheks tunniks. Mina olin basseini enne hoolikalt uue puhta vee pannud, et lapsel parem mängida oleks.

Hiljem väsisid lapsed ära ja leidsid, et vee ja mullahunniku vahel jooksmine on ajaraisk, palju lihtsam on osa basseinist mullahunnikusse tühjaks tassida. Nüüd ongi Sõrves maja välisukse ees muru asemel muda-auk.

Rattaga

Rattaga sõitmas, Iida oma tooliga minu pakiraamil. Sõrve - Vääna - Tugamanni - Sõrve ring (20 km, sellest enamik kruusateid) läks nagu niuh. Väänas ostsime poest jäätist ja pidasime mõisa juures maha suht sportliku pikniku - Kati istus ja limpsis jäätist, mina jooksin koos Iidaga mööda treppe ja künkaid. Tugamannis jalutasime piki Vääna jõe kanjonit kuni astanguni ja nägime suht lähedalt kahte haigrut.

Iida oli v tubli ja üldse oli tore rattakäik!

Vääna-Jõesuus

Eelmisel ja üleelmisel suvel sai Iida nii vähe randa, et meri ei saanudki talle sõbraks. Nüüd on soe suvi ja soe meri pannud ta vett armastama. Jookseb lainetes ja kilkab rõõmust.

Käisime jälle Vääna-Jõesuus. Lisaks inimestele oli täna rannas kaks hobust.

suur suvi

Üks suur rannatamine käib päevast päeva. Vesi on nii soe, et Iida on merega sõbraks saanud, sulistab ja hullab. Tore.

Aga Tallinna rannad on tõesti ropult räpased. Miks peaks laps mängima suitsukonide ja klaasikildude ja jäätisepaberite vahel? Eile käisime Stroomis, brr... Tõsi küll, eks me andsime sinna ise ka oma panuse, a sellest parem ei räägi :) Edaspidi proovime ikka rohkem Vääna-Jõesuu ja Keila-Joa suunda hoida.

Purtses

No ei saa nii, et last kasvatavad korraga kaks inimest, kes omavahel ei räägi. Üks annab rohelise tassi ja teine selle asemele punase, üks käsib vette minna ja teine sealt kohe välja tulla, üks võtab riideid vähemaks ja teine paneb juurde. Brr. No ei tööta.

Muidu - kaks 30-kraadist päeva Purtses. Iida sai palju väntsutada, viis päeva järjest iga öö uues kohas, ja ega see talle ei meeldinud. Aga mere ääres oli hea; laps sulistas soojas vees ja kiljus õnnest. Ronis kivide otsa ja lasi neilt liugu, mängis valaskala, lasi ennast keerutada, jooksis, hüppas, hullas. Külalastega mängis kah. Seal oli pealegi üks poiss nimega Kaur :)

Kiire kell

Vaatab seieritega seinakella ja räägib, et
"Issi arvab et kell on neli. Aga Iida arvab et kell on pool kümme".
Kell on tegelikult 15:50, tunniosuti on umbes nelja peal, aga palju pikem MINUTIOSUTI on kümne peal. See "pool" sinna ette on lihtsalt niisama.

Veidi hiljem:
Kell on kaks! .. kolm! .. neli! .. viis! .. ikka viis! .. kuus! .. üheksa! .. kümme!
Seekord vaadatakse siis SEKUNDIOSUTIT.

Maale ja metsa!

Kolisime Sõrve. Oleme kolmekesi, seltsiks veel Rein ja Kusti - Kati vanemad on Alpides, Mirjam Triinuga Otepääl.

Maal on muidugi mõnus. Mina võtsin keset paksu suve külmetuda (palavik, kurguvalu, pea nagu vatti täis...), aga ikka on mõnus. Saab lõkke peal süüa teha ja peenrast maasikaid noppida ja päev otsa paljajalu ringi paterdada.

Eile käisime Iidaga korra "päris metsas", läksime Uustalu juurest sisse ja tegime umbes poolekilomeetrise ringi. Iida rippus mul süles, oranzh ranna-polüüp kõvasti kaenlas, ja vahtis suurte silmadega. Kuusemets, hämar, täiesti "metsik", mahakukkunud kuivad puud ja suured kännud ja kahtlased hääled. Kusti lippas meie ees ja Iida oli vist veidi mures, et ega ta ära ei kao :)

Mulle hirmasti meeldib metsas hulkuda, ehk hakkab lapsele ka külge.

Kahekesi

Kati rattamatkas neli päeva Läänemaal ja käis Muhus "Juu Jääb" festivalil (ja oli mõlema üle rõõmust täitsa rõngas). Seega pidi Iida kolmapäeva õhtust pühapäeva lõunani vaid minu seltskonnaga leppima. No tööajal olid Kaidi ja Kenneth kah.

Hea oli. Laps sai kindlasti palju vähem distsipliini kui meie naissoost lapsevanem seda pakkunud oleks, hommikupudru asemel olid mingid helbed ja lõunase porgandihautise asemel mm... nagu ei saanudki midagi, aga seda õnnelikumad me mõlemad olime. Käisime iga päev rattaga sõitmas, ja mere ääres, ja külas, ja mürasime kodus koledal kombel. Jonnihoogusid peaaegu ei olnud ei temal ega minul, nii et üldiselt olime me üksteisele head sõbrad.

Vanaema-vaene suvi

Üks vanaema oli just kümme päeva Prantsusmaal Cannes'is.

Teine läks kaheks nädalaks Alpidesse.

Krapsakad tegelased need tänapäeva vanaemad.

Parem-vasem maailm

Laps teab, et on olemas parem ja vasak. Parem käsi / vasak käsi, auto pöörab paremale / vasakule, mingid asjad "on paremal" või "on vasakul".

Autoga sõites kipub ta siis küsima "kuhu me nüüd keerame?" või siis õpetama "keerame nüüd vasakule!". Ja täna hommikul küsis "Kas Tartu on paremal või vasakul?". Hmm...

Iida on vasakukäeline.

mõtteharjutused telefoniga

Iida istub potil ja esitab mulle küsimusi.
Issi, kas telefoni tohib märjaks teha?
Ei, Iida, ei tohi, sest siis ta läheks katki.
Aga pissiseks?
Ka ei tohi.
Aga kakaseks?
Ka ei tohi.
Aga puuksuseks?
seepeale sai minu mõistus otsa. missugune on puuksune telefon?