film: Howli liikuv kindlus

"Miyazaki kohtab steampunki" sorti multikas. Oli pettumus. Liiga keeruline, kuidagi lõdvalt koos ja muidugi - Iidast palju vanematele lastele. Ja sõja-teema tõttu sünge. Ka Ghibli "teiste" filmide lihtsat ilu oli vähem kui oleks oodanud...

Paar viita: Teema baka.ee's | jutuke Postimehes | Wikipedia artikkel

Iida aga ehitab nüüd konstuktorist kindluseid. Draakoni-lego-konstruktori peal troonib valge kass, ja tema lahkumisel liputab kindlus kiisule saba.

(Kindluse juurde käib Iidal jutt, kuidas see tulistab pahad asjad põmaki! KATKI, tapab pahad inimesed SURNUKS ja paneb vargapoisid VANGI. Ebameeldivalt vägivaldne. )

Pärast külalisi...

Laulupidu iga päev

Kati hankis suvise laulupeo DVD. Vaatame / kuulame seda pea IGA PÄEV. Iida vaatab, Kati kuulab, mina mörisen kaasa ja isegi Alo jälgib. Laulud on tuttavad, seaded huvitavad, ainult sõnu ei võta minu vana pea enam meelde jätta. Aga kuna subtiitrites jooksevad sõnad kaasa, tuleb välja miski laulupeo-karaoke sarnast.

Iidal on peol käimine hästi meeles ja ta peab plaane ise ka laulma minna. Meile sobib. Ja ansamblite esinemisest on ta kõik pillid selgeks õppinud. Näe viiul! taldrikud! metsasarv!, teatab ta.

Noor mees

Alo käis täna päästeametis, kaks korda järjest. Ja ühe korra Savitonis. Ja pärast kõlkus pikalt Faehlmanni ehitusplatsil. Ehitusasjadega saab ta igatahes juba noorest peast kurssi.

Autoga sõita meeldib talle ka.

(Tegelt on see nädal vana sissekanne. Aga päästeametisse läheb Alo ka täna.)

Kraana tõstab täppe

"Kraana tõstab neid täppe". Virunurm 2007.

Meil kasvab ÖKO-LAPS

Kui lasteaia riiete valik jätta issi kaela, siis läheb laps aeda lihtsalt eelmise päeva rõivais. Seega - TAASKASUTUS.

Ja me ei pese Iida pead. Mitte "ei pese iga päev" või "peseme harva", vaid ei pese ÜLDSE. Ja ei kammi ka, sest kammid on Iida kõik miskisse sala-urkasse peit. Nii teen hommikul Iidale kammimise asemel lihtsalt PAI.

Käsi peseme saarlaste-kaarmlaste udupeene bio-seebiga, mida kulub umbes üks pulk poolaastas.

Seega, detergentide kasutus on Iidal sirgelt NULL.

Läbinisti öko värk.

Alol on aga SPUNK, ja Kati arvates ka SPLEEN.

Sinine alpinist

Nagu kaljuronimistrenn, ausalt!!!

Kas sina oled juba mehel ära käinud?

"Issi, kas sina oled kunagi mehel käinud?",

küsis Iida minult täna hommikul.

Koduvägivald

Iida suhtub Alosse nagu suure koera kutsikasse. Arvab, et kui talle algusest saadik koht kätte näidata, siis kasvab too üles teadmises "inimene on peremees" ja ei proovigi võimu haarata - ka siis mitte, kui hambad ja jõud juba lubaks. Otsese vägivallani asi tegelt ei jõua, aga kerge terrori-element on nende suhetes kogu aeg sees. "Vaata mina olen sinust PALJU SUUREM ja ma võin, tead, lihtsalt KOGEMATA sulle peale astuda" sorti element.

Alo aga proovib headusega. Naeratab - emmele, issile, isegi oma koledale vanemale õele. Mispeale õde heldib ja tuleb emme-issi juurde teatega "teate vend NAERATAS mulle!". Tited juba teavad, kuidas sõpru võita ja inimesi mõjutada!

Ja Alo kasvab, kasvab. Jälgib ümbrust, näeb kaugele, keerab vabalt. Hõikamise peale vaatab õiges suunas. Varsti läheb beebikooli, siis lasteaeda, päriskooli, tööle, võtab naise ja saab lapsed. Kas ta on Iidale "väikevend" ka 30 aasta pärast?

Esimene lumi?

Lumi?

Ei, Iida avastas rebimistehnika.

20 purki moosi

Lumbergid, Ootsingud, Kaili, Juhani, meie, õunad, jõhvikad, suhkur - 20 purki moosi.

Järjekordne Gruusiat täis õhtu. Triinu ja Alvari grupid olid Gruusias samal ajal ja seepärast oli neil omavahel eriti põnev.
Kati näitas värskelt valminud Makedoonia filmi, Triinu oma pilte. Lapsed möllasid, Iida jäi keset moositegu magama.

Alo keerab end vabalt kõhuli ja naeratab hirmus palju.

Keerab / pöörab

Alo peaaegu et keerab end seljalt kõhu peale. No natuke tuleb emmel-issil kaasa udida.

Sarnetid meil

Sarnetid käisid meil. Lapsed mängisid kummitusi: piilusid aknast välja ja kui keegi mööda läks, tormasid "kummitus! kummitus!" kisades teise tuppa peitu. Alguses peeti mind ka kummituseks, aga Iida moosis poisid ära, et ma olen ikkagi tema issi. Seepeale arvati mind kummituste hulgast ametlikult välja. Küll aga oli tänaval hulganisti autoga, koeraga ja üksikuid kummitusi.

Hiljem pugesid lapsed esikukappi peitu ja püsisid seal pikalt vagusi.

Jarmo teeb reise edasi, ei hooli hirmsatest kohtulugudest ega pettunud "klientidest". See on tore. Me siis utsitasime omalt poolt juurde, et ehk saaks Armeeniasse ja et Põhja-Kreeka on ka tore ja väike Ladina-Ameerika laks ei teeks paha...

Õunad ja porgandid

Nädalavahetus maal; Virunurmed Purtses, Tombakud Sõrves, ainult Alo vahetas reeturlikult pooli ja oli ka tombaklane.

Purtses oli sügisene ja väga ilus. Saime paar ploomi, veidi õunu ja peenratäie porgandeid. Potipõllumajandus on mulle alati veidi kaugeks jäänud, aga oma õunad on alati toredad. Kahju, et Kati neid sel aastal süüa ei saa! Ta nii tahaks.

Iida nautis. Korjas tundide kaupa raudrohtu. Võttis koos emaga kartuleid - vist kõige lõbusam mäng üldse. Käis mere ääres. Nägi lõunamaale lendavaid linde (nagu Lotte filmis!). Sõi erinevaid aiasaadusi, eriti porgandeid. Mängis Dianaga. Oli üldse üks ülihea laps :)

Ülemise pildi peal on meie mereäär koos kiviga, mis mulle lapsepõlvest saadik tuttav. Kunagi oli selle peale ronimine mulle endale kõva tegemine. Nüüd on Iida see, kes kivi otsa saab... peaaegu :) No natuke tuleb aidata.