Jõuluaeg

22 laupäev: Iidaga rattaga sõitmas, Iidaga kontserdil, Iidaga M-E vanavanemate juures.
23 pühapäev: Iidaga rattaga sõitmas, pargis.
24 esmaspäev: Kati vanemate juures.
25 teisipäev: Jane juures.
26 kolmapäev: ujumas, Alvarite juures, minu ema juures.

Iida on tubli. On jõuluajaga palju sõpru saanud (Maria, nooremad Oblikad, nooremad Lumbergid). Ujus täna väga vapralt - "basseini parim", nagu me teda nelja aasta eest naljatades hüüdsime. On nende paari päevaga märgatavalt iseseisvunud.

Alo on ka tubli. Roomab nagu noor mees. Teeb kodus ekskursioone - "avastame kööki", "vannitoa interjöör", "gourmet-retk arvuti kaablites".

Kõik kommide, kookide ja shokolaadi töö!!!

Alo istub

Alo tõusis täna esimest korda oma pepu peale istuma. Vajus paari hetke pärast küll põntsti! selili. A siiski!

Iida ja Photoshop

Iida esimesed "päris ise" arvuti-joonistused. Varem olen ikka mina aidanud. A nüüd oskab ta ise värvi valida ja jooni tõmmata ja täppe teha, mõnda asja veel. Vahendiks Photoshop Elements.


Pildid on "udused", kuna Iida lemmik-vahendiks on akvarelli-pintsel.

Mul on plaan ka tema paber-joonistused kunagi üles pildistada. Et ajalugu alles jääks, noh. Aga see on mitmel põhjusel raske. Näiteks lõikab Iida oma pildid lihtsalt tükkideks. Teiseks pole ma ta piltidele kuupäevi kirjutanud... nii ei teagi, kas on kolme- või nelja-aastase töö.

Millalgi peaks Iida lastekas.ee peale lubama. Aga selleks on arvutile vist kõlareid vaja? Praegu on meil ainult klapid, millest Kati muusikat kuulab.

Jõuluõhtu

Kui muidu on jõul veedetud sildi all "käime Kati vanemail ja vaatame meie reisivideot", siis see aasta läks teisiti. Käisime Kati vanemail, aga vaatasime NENDE reisivideot. Iida on just nüüd oma RRRR tähe üle uhke - ehkki ta hääldab seda juba ammu - ja nii jorutast ta iga kord Matterhorni nähes "matteRRRRhoRRRRn, matteRRRRhoRRRRn!". Aga Šveits on tõesti, tõesti ilus.

Muidu oli rahulik. Palju süüa, tittedele kingitusi, mulle see raamat. Tiiu-Mati said kaks pilti, Iida ja Alo, suured ja raamis. Iida sai 100-tükise puzzle (ja pani selle joonelt kokku), kronstruktrori (jällegi see R) (vist Megablocks?) ja palju pisemat nodi.

Kindlustame oma kodu!

Alo siis roomab.

Sellega on tunnetatav maailm tema jaoks plahvatuslikult laienenud. Kui enne sai ta närida ja näppida vaid neid nässe, mida me teised talle ette-kätte andsime, siis nüüd on ta oma valikutes vaba. Tahan - lähen ja närin diivanit. Tahan - lähen käpin emme seljakotti. Tahan - lähen löön lambi juhtmele hambad sisse. Lähen lähen lähen lähen!

Meie siis adapteeruma tasapisi. Lambijuhtmed maast ära. Internetikaabel diivani alla. Seljakott kapi otsa. Paberikraam põrandalt prügisse. See viimane on raske, sest Iida toodab oma kunsti-hobide läbi paberit pidevalt juurde. Iga uus pilt tuleb pärast valmimist ju tükkideks lõigata, tükkideks!

Ei ole kerge, kui korraga on kodus roomav titt ja hull kunstnik.

Nädalavahetus Iidaga

Laupäeval: Pargis rattaga sõitmas. Sealt otse ja ootamatult ETV tütarlastekoori & Dave Bentoni jõulukontserdile Kaarli kirikus. Sealt Raamatukogu kohvikusse. Sealt otse ja ootamatult Mustamäele Mia-Erika ja ta vanavanemate juurde.

Iida alguses nohises rohkem omaette, isegi kuuske ei kaunistanud, kuigi M-E kutsus küll. Keeldus söömast. Aga paari tunni pärast läks ikka mölluks. Hüppasid ja kargasid ja jooksid, tegid keerukaid loomateemalisi rollikaid ("sina oled siil ja mina olen lammas ja nurga taga passib kuri leopart"), mürasid omaette ja mõnuga. Mina ei saanud siis muidugi enam tulema - kuidas sa tuled koju lapsega, kes on pärast mitut tundi lõpuks mängima hakanud?. Nii olime Mustamäel õhtuni. Ootsingud on ise ka toredad, kannatasid meie kohaloleku ilma virinata välja, mängitasid klassikalist muusikat ja andsid tõeliste vanavanematena palju süüa.

Pühapäeval: Pargis rattaga sõitmas. Kadrioru loss oli kahjuks kinni, Kati käis Kumus Miro näitusel. Kirus, et Iida joonistab samasuguseid pilte, a paremini. Siis oli planeeritud pikk igav õhtu pere seltsis, a see läks vett vedama, kui külla tulid esiteks Maria ja siis Krissu. Plikad sädistasid, mina klõpsisin neist pilti teha ja vist ka sädistasin, Iida sulistas tund aega järjest vannis ja sai siis endale mõlema lapse üllatusmunad...

Kati tõi poest kaks kuuske ja pani need Reesi õe kohvikruusidesse kasvama. (Täpsustus: ebaküpressi, mitte kuuske.) Rohkem meil jõulukaunistusi pole, vist ka ei tule.

Kõikvõimas Iida

Iida on hakanud kiitlema. Kui vaja endast hea mulje jätta, siis valetab terve ilma täis. Niisiis, ta enda jutu järgi:
- oskab ta inglise, prantsuse ja üleüldse igat keelt.
- jookseb ja hüppab maailmas kõige kiiremini.
- oskab kaljuronimist... lubab ronida samast seinast üles, kus meie Katiga harjutamas käime.
Ainus asi, mida ta ei oska - on autoga sõita.

Mia-Erika juures:
Iida maadleb Miaga ja kipub alla jääma, siis keset müramist teatab kindlalt: aga mina olen sinust palju targem!!! Õige hetk tõesti sellise väite jaoks...

Mina: Iida, kas sa tahad ka sama tubliks ja julgeks saada nagu Chihiro?
Iida, solvunult: MIDA!! Ma juba OLEN sama tubli! Tead, ma olen maailmas kõige tublim üldse!!!

Lasteaia stiili-jõulukas

Käisime kogu perega lasteaia jõulupeol: Iida Alo Kati vanaema_Maimu mina.

Iida oli jänkuks maskeerunud. Kati ostis talle veel eelmisel õhtul ilusa valge särgi ja valged sukkpüksid. Teiste noorte daamide õhuliste õhtukleitide taustal oli Iida särk-seelik kostüüm ikkagi äpu, ehkki eelmise aastaga võrreldes oli ka teiste riietus üldiselt tagasihoidlik; jõuludeks 2006 oli mõnel nelja-aastasel minu hinnangul küll mitmetuhandene kleit õmmelda lastud.

Pidu ise oli stiilikas. Tüdrukud = jänkud & inglid, poisid = karud & päkapikud. Karud ruulisid TÄIEGA. Mürasid, trügisid valel ajal püünele, ajasid oma tantsud segi ja tegid muid karutükke.

Veel võrdlusi eelmise aastaga...
- pidu oli kuidagi vähem hoogne.
- lapsed laulsid vähem (vaiksemalt, aremalt).
- tänane jõuluvana meeldis mulle rohkem.
- Iida oli aga palju julgem. Eelmisel talvel ei teinud ta suudki lahti, ehkki kodus oskas kõiki laule. Nüüd laulis-tantsis kenasti ja oli üldse aktiivne.
- vanemad pildistasid-filmisid sel aastal VÄHEM kui eelmisel.

Muud:
- Rebecca võttis endale abikorraldaja osa. Kui j-vana hüüdis "Märt!" või "Pärt!", siis läks Rebecca nimetet poisi juurde ja tõstis ta nattipidi lavale.
- Lapsed on väga kodus üksteise terviseprobleemides. Mitu last puudusid. Kui õpetajad püüdsid umbmääraselt selgitada, et jäi haigeks või ei tund end hästi, siis lapsed hõikasid kõva häälega täpsustuseks "tal on SILMAPÕLETIK!" või "ta OKSENDAS!"
- Kingiks sai komme ja värve, hea valik.
- Luuletused pole popid, neid kas ei osata või ei julgeta lugeda.
- Kõige noorem osalenud laps oli seitsmepäevane :)

Ära tulles märkis Iida, et pidu oli "liiga titekas", aga meeldis sellegipoolest.

Madalstart :)

Kartul

Alo hakkab kohe kartulit sööma. Riisi ta juba oskab :)

Alo / Tiiu

Teevad harjutusi...

Mõttega, et Alost kunagi päris suur inimene kasvab, ei ole ma veel ära harjunud ja vist ei harju niipeagi. Tüdruku puhul pole naiseks kasvamine kuigi keeruline, sest tema jääb väikesteks ja hapraks ka täiskasvanud peast. Iida lihtsalt kosub veidi, mingit kvalitatiivset muudatust pole vaja. Aga Alo peaks kasvama sama suureks kui mina... või veel suuremaks? No ei ole võimalik. Selline õrn olevus peaks saama suureks mehemütakaks??? Misviisi, kuidas?

Aga kasvab ta sellegipoolest. Sööb hommikuti putru ja puha...

S laste jõulukas

Suht äpu üritus. "Bullerby jõulud" nukuteatris, selle järel Jõuluvana, kes lastele sabakaupa kinki andis. Me ei viitsind sabatada ja läksime Maiasmoka kohvikusse, sealt Viru alla poodi ja koju. Eelmise aasta pidu meie kontoris oli hoopis teist masti - sai issi töö juurde, kogu maja oli tegutsemiseks valla, oli korraga lõbusam ja pidulikum. Nukuteatrile on "BJ" muidugi hea äriprojekt ja eks lapsed vaatasid kah, aga jõulupeo jaoks on sellest vähe.

Etenduse järel hakkas Iida mind sikutama, et läheme kommi ostma. Mäh? Viisakalt, aga kindlalt. Ei tahtnud piparkooki ega kinkigi. Sikutas-sikutas, kuni läksimegi ära. Selgus, et Nukuteatri kohvikus müüakse kukekomme ja Iidal on see eelmisest korrast meeles. Aga kohvik oli juba kinni :( Tahtsin teda Maiasmokas millegi heaga lohutada, aga laps oli oma kukekale nii kindel, et ei tahtnud ühtegi kooki. Tassisin ta süles Viru keskusesse, kus ta sai endale oma käe järgi ühe maiustuse valida - kukekommi asemel tuli hoopis suur rull nätsu, vist esimene Iida elus. Seepeale valitses meie vahel õhtuni suur teineteisemõistmine.

Kati aga ronis samal ajal Lasnamäel ja jõudis üheksanda plaadini. Tubli!!!

Kõige hämmastamav oli aga Iida ettepanek, et järgmine kord võiks Alo teatrisse kaasa võtta.

Melu

Laupäev: Iida käis Katiga teatris, siis käisid meie juures Rebecca & co, õhtul saabus onu Veiko. Rebecca vaatas iseennast meie laulupeo DVD pealt, Veiko aga tuli öömajale. Iida oli kõigest nii elevil, et poleks vist magama saanudki, aga V tegi talle ära. Läks tema tuppa (kui laps juba voodis oli, kõik objektiivsed vajadused rahuldatud) ja lubas, et läheb alles siis ära, kui Iida silmad kinni paneb ja magama jääb. Iida siis pani silmad kinni ja jäigi magama :) Onud on ikka toredad.

Pühapäev: meie Katiga ronisime, Iida aga müras Valdekus Triinuga. Nad korraldasid seal täieliku segaduse ja keeldusid seda ära koristamast. Vähe sellest! Kui me täiskasvanud siis ühiste jõududega korda lõime, jooksid lapsed meie ümber, pildusid mürgiseid märkusi - "küll on hea, et me niipalju segadust tegime, nüüd nad peavad hästi pikalt koristama!" - ja mõtlesid uusi salaplaane välja.

Siis oli meie juures jälle too onu. Õnneks viis Kati ta varsti õlut ostma ja läks ise ujuma, mina sain kahe titega kahekesi olla, miskäigus siis Alo pool tundi telefoniga nikerdas.

(Iida sõi mannavahu mõnuga ära. Ainus õnnetu hetk õhtu jooksul oli see, et ta nõudis samasugust konfiguratsiooni nagu Valdekus - vaht all, piim peal - ja selle jonnihetke käigus ärkaski Alo ka üles. A muidu olid mõlemad lapsed kogu õhtu nagu nunnud.)

Lugesime kokku, et me oleme viimase kahe nädala jooksul KÕIK õhtud kas ise külas käinud või kedagi vastu võtnud. Paar korda on olnud plaan rahulik perekeskne õhtupoolik veeta, aga ka siis on keegi ootamatult uksest sisse astunud.

Meil kasvab nohik-sportlane

Alo õhtu lõpeb võimlemisega. Kui vannis käidud ja viimane keretäis söödud ja puhas mähku jalas ja kui normaalne titt jääks nohinal magama, hakkab tema sporti tegema. Pepu uppi - edasi-tagasi kõigutused - maha tagasi. Hästi süstemaatiliselt, kümneid ja kümneid kordi järjest. Aeg-ajalt piilub poiss vanemate poole ja kui silmsideme saab, siis läheb mõlemal nägu särama. Näe, minu tore emme! - näe, minu tore beebi!

Lõpuks saab väsimus võitu ja laps jääb rahulikult madratsile magama.

Iidalt on Alo üle võtnud oskuse pikalt ühe asja kallal nokitseda. Täna nikerdas ta ligi pool tundi Iida vana telefoni kallal. Varem oli see föön üks ääütlemata lärmakas mänguriist, aga pärast Tancredi käest läbi käimist ütles tal elektroonika üles. Niisiis mängis Alo selle vidinaga täna pool tundi.. endal pidanuks täiega uni olema, Iida ajas ta magamise pealt üles.

Elol

Elo ja Jaano juures oli 2 Alo-vanust last (4 ja 7 kuud) ja 1 Iida-vanune (4 aastat). Nii said kõik endale seltsilised ja oli jube lõbus!

Öine Alo

"Magamine on täiega overrated!"

Nädalavahetus

Laup hommikul: Iida Katiga juuksuris. Iidal vist pügati ainult tukka.
Laup lõunal: Iida minuga Juku mängumaal. Möllas ja väsis väga ära, a pmst on see talle kasulik, teeme veel.
Siis ostsime Iidale Järve selverist ühe sinise nässi ja palju neoonkarva kõrrekesi, millest saab patsi punuda ja sõlmi teha. Meie trennime emmega mingeid topeltkaheksaid ja austria juhisõlmi, miks ei peaks Iidal oma sõlmesidumise riistvara olema?
Laup õhtul: Kati käis kõrtsis, a tuli vara tagasi, kui Alo täiega hädasse jäi.

Pühap hommikul: Tiiu & Mati majandasid lapsi, meie käisime ronimas. Iida sai advendikaldendri.
Pühap pärastlõunal: käisid Rain perega ja norrakad, lapsed vaatasid järjest ära Lõunamaa-Lotte ja Sauna-Chihiro. Chihiro ajal närisid nooremad küüsi ja istusid vanemate vahetus läheduses, aga ära vaatasid! :)

Alo kipub öösel voodist ära põgenema. Jama.

Iida on aga hullult jonnakaks ja tigedaks muutunud. Ainult Tiiuga on ta hea :) Arvasime, et tähelepanu puudus, aga temaga tegelemine ei tee midagi paremaks. Kah jama.

Pildil on Iida käed, kontaktkoopia arvutiekraanilt Photoshoppi.