Emme tuleb tagasi!!!

Millalgi öösel ehk :)

Siis lähen maale Iida juurde. Kindlasti on ta muutunud selle ajaga. Alo on ka, kohe palju on muutunud, aga mitte vist heas suunas - arglikumaks, kartlikumaks, sülelapsemaks. Kurb. Olen teda liiga vähe ise hoidnud, ei võtnud Kati äraolekuks puhkust.

Nõme nädalavahetus

Alo tegi haiget nägu. Ei saanud ei mina ega Tiiu aru, mis tal mureks. Jätsin ta reedel koju, laupäeval-pühapäeval kah. Laupäeval käisime korra rannas, aga no mis sa teed seal lapsega, kes ainult süles istub...

Mitte et ma tahaks midagi hirmsasti ette võtta: olin ju valmis selleks, et juulikuu on ainult laste (ja töö, kui saab) päralt. Aga kui laps ka suve ainsal soojal päeval randa ei saa, siis on rumal lugu ikka.

Kogu eelmine nädal oli üle-eelmise vastand. Kusagil ei käinud, midagi ei teinud, kedag ei näinud. Alo on niiiii issikas et päris hirmus, kodus ka ei lase mind silmist. Kempsus käia ka ei saa ilma korraliku hüsteeriahoota... Ja selline nuttev, sülle roniv laps ajab enda ka närvi. Krt, ma teen SULLE SÜÜA praegu, ja mul on mõlemad käed kinni, anna mulle see viis minutit ja ära taha sülle, eks, PALUN! Aga laps ei tea sest midagi, tema ronib jalga mööda üles ja millegi muuga ei lepi... Võib-olla tekivad mul kunagi oskused selliste olukordadega hakkama saada (näe, pojake, võta see kommikott...), aga praegu küll ei saa.

Ilma vanaemadeta oleks ma ilmselt päris närvipundar valmis. Iida on Maimuga maal - juba tont teab kui kaua aega. Tiiu-Mati vaatavad Alo järele ja lasevad mu aeg-ajalt puhkusele.

Parema poole pealt:
Alo vaatab huviga multikaid. "Rebase naine" läks talle täiega peale.
Alo kõnnib. Käputamine on unustatud, poiss on liikudes kogu aeg püsti.
Alo ronib. Püüdis söögitoolist plehku panna ja oleks minuta haledalt kukkunud. Emmesse...
Alo mängib õe konstruktoriga :) Meil on üks selline suurte lihtsate mummudega, selle tükke paneb kokku.

Kati käis Elbrusel :)

Kati käis Elbrusel ära. 5642 meetrit, lumi ja tuisk ja mis veel. Helistasin - häält oli läbi tuisu vaevalt kuulda, väsinud. Ta oli alles teel laagrisse, kusagil 4300 peal.

Super!!!

Suvi

Elame Aloga tõtakat seltskondlikku suve. Linnainimestena ei mõnule me pikalt ühes kohas ega naudi aja rahulikku kulgu, vaid tormame ühtede sõprade juurest teiste manu. Ja kui Iidaga käime pigem tema sõbrantse pidi, siis Aloga saan inimesi valida mina ise. Nii oleme näinud ära
- Katri (kes on möödunud aastatest hoolimata täiesti endine),
- Katrini (kes on möödunud aastatest hoolimata täiesti endine),
- Taanieli (kes on muutunud karvaseks 80. aastate boheemiks) ja
- Kalevi (kes on muutunud karvaseks 80. aastate boheemiks).

Täna jõudsime lisaks "maale, vanaemale" veel kahte perre - Elo-Jaano (kel on viiekuune titt) ja Kadri-Raimond (kel on viiekuused kaksikud) (küll on naljakas sõna: viiekuused). Alo ei ilmutanud tittede suhtes erilist huvi, ainult Taavi-Kaarlilt püüdis lutti suust välja tõmmata ;)

Ühe lapsega on liikumine väga lihtne. Kui veel nädala eest võttis Aloga väljaminek mul ligi tunni, siis nüüd loen aega minutites - me mõlema vajalik "varustus" on autos, pean vaid lapse hälli asetama ja olemegi valmis. Muidugi pean arvestama tema söögi ja unedega, aga seegi on kuidagi lihtne. Isegi kodu on selle sibamise kõrvalt on üsna mõistlikus korras.

Ootan uut nädalt huviga. Eks näeb, mida huvitavat elu toob :)

Poissmees keedab muna

.. tund aega järjest. Panin korraga Alo magama ja munapoti tulele. Laps jäi magama hetkega, aga kööki taipasin ma naasta täpselt tunni aja pärast. Õnneks oli osa vett veel alles...

Söögitegemisega ma seega hakkama ei saa. Vähemalt mitte nii keeruka opiga nagu muna keetmine. Esimese pudru sisse jätsin soola panemata ja imestasin, et miks nii maitsetu. Teise kõrvetasin põhja. Kolmandal kees piim üle. Rohkem pole proovinud :) Õnneks tegi Tiiu täna püreed. Tõsi - Alo sõi selle kahe söögikorraga ära, nii et homme on jälle nuputada vaja. Iidat toitsin ma põhiliselt Selveri kotlettidega, aga selliseid enam ei müüda. Prooviks ise teha? Hakkliha, sibul, riivsai, muna, paneerida ja pannile ja valmis? Aga varasema kokkamise tulemusi vaadates põleks siis vist pool Kadriorgu maha.

Vähemalt käisime täna poes. Külmkapp kuivas vahepeal kahe õlle ja ühe munani. Oligi hea, sain teise seest puhtaks pesta :)

Kati on Elbrusel 4200 meetri kõrgusele jõudnud (teevad aklimatti) ja ülirahul.

Tühi kodu

Loeme üles koduse külmkapi sisu:
- pakk võid
- pakk tomatipastat
- pakk piima
- pakk kohupiima
- 1 muna
- 3 pudelit õlut
Kohupiim ja 1 õlu ilmselt hommikut ei näe.

Kapp on tühi, kogu kodu on tühi. Kati eksisteerib vaid rõõmsate mägi-SMS-ide kujul. Iida on maal. Alo enamasti magab. Kõige elusam asi peale mu enda on mustade nõude rivi köögiriiulil - ehkki piiluvaid rohelisi silmi veel pole, kasvab see päevast päeva pikemaks ja kõrgemaks.

Iida on maal, vanaema juures. See kõlab nii võimatult. Seal maal, vanaema juures, käisin lapsena ju mina. Vanaema on lapsepõlvest meeles kui käbe eideke, kes vaheldumisi lehma talitas ja mulle pannkooke küpsetas. Aga minu ema ei saa ju olla veel nii vana? Ja mina ise ei saa olla nii vana kui olid minu vanemad...? Oeh.

Lehma maail enam muidugi pole. Ega vasikat. Ega kanu. Iida ei saa ilmselt kunagi heinal käia. See lõputu tee meie majast heinamaani! Ja kartulipõlluni! Sain seda lapsena palju joosta. Mälestuspildid, mida ammu kadunuks pidasin: istun kase all. Riisun omaenese väikese rehaga (hea puureha, naabrionu Peetri tehtud). Joon mummulisest mannergust morssi. Istun looreha peal. Angervaksa lõhn. Sild üle Purtse jõe. Kuivanud heina krõbisevad kaarud...

Millised on Iida mälestused Purtsest?

Mina vaatan kodus Forbes Arête pilte - kuidas saab üldse küsida, et miks sinna minna? - ja tühjendan külmkappi.

Totoro

Õnn saabus meie õuele: laenasime Taanielilt "Minu naaber Totoro" DVD. See on nüüd selgelt Iida uus lemmik.

Esimest korda vaatasime seda kinos, animefestivalil, ja suurel linal mõjus ta muidugi eriti tugevalt. Seda helget ja liigutavat filmi on tore ka niisama vaadata, aga oma last süles hoides võimenduvad kõik tunded veelgi.

Meil läheb hästi :)

Muudkui toimetame:
- pühapäeval käisime Iidaga Skype triatlonil,
- eile Taanieli juures (neil on kolmas, kuuajane titt... mina vana tola jätsin kingituse viimata: lihtsalt unustasin. see-eest laenasime neilt mitu DVD-d)
- täna Kalevi juures (neil tuleb kolmas septembriks).

Kodu on enam-vähem korras, nõud ja pesud pestud, lapsed kasitud ja kõhud täis. Iida ja Alo saavad üsna hästi läbi, Kalevil korjas Iida vennale maasikaid ja üldse hoidis üsna hellalt.

Homme viin Iida maale.

Emme läks ära

... ja jättis meid kolmeks nädalaks kolmekesi.

Algus on olnud lootustandev. Iida ja Alo said ühes toas koos magatud - ülejäänud kodus käis Totaalne Pakkimine. Nüüd on kell 11:30, mõlemad lapsed on söönud kausitäie Maailma Kõige Halvemat Riisiputru, Alo magab esimest lõunaund, Iida vaatab lottekat. Kohevarsti läheme parki ja sünnipäevale.

Kõige rohkem kardan ma, et ei suuda Aloga toimetades Iidale piisavalt lõbustusi pakkuda ja ta muutub tagasi selliseks kraaklevaks, tigedaks vanemaks õeks nagu ta talvel oli. Märke sellest juba on.

Teine suur küsimus on "kas ma saan Alo öösiti magama?".

Kus siis siin konks on?

Iida vaatab filmi. Õhtu jõuab kätte, aga mina olen täna eriti lahkes tujus - homme kuhugi kiiret pole - ja küsin:
"Iida, kas sa tahad kogu filmi ära vaadata?"
Iida vaatab mind pika pilguga ja küsib murelikult:
"Aga mis mul selle eest siis saamata jääb?"

Laps on ära õppinud, et ootamatud vanemlikud ettepanekud on alati mingi konksuga.

Aga täna tulid küll nii film kui vann kui unejutt kenasti kätte, midagi ei jäänud saamata.

Iida tehtud pilt

Esimene Iida tehtud pilt. Olime Klooga rannas luite otsas ja mina pildistasin ja Iida tahtis kah. Sihtis emme ja tädi Raine suunas ja sai isegi pihta :)

(Tegelt on Iida varem ka aparaadi kätte saanud ja nupule vajutand, aga toas, tulemuseks udukogud. Rannas oli vähemalt valgust piisavalt.)

See muidugi veel puudub, et laps pildistama hakkaks. Mul on iseenda (väheste) piltide süstematiseerimisega häda, hakka siis veel Iida lõputuid klõpse läbi vaatama.

ABI!

Kusjuures kõik kolm on ühteviisi triibulised.

Pisemaid uudiseid

- Alo ja Iida käivad 4 tundi päevas lapsehoius. Seni on hästi välja tulnud.
- Meie uus lemmik on Politseipargi mänguväljak, mis on palju lahedam kui Kadrioru pargi oma.
- Katja oli külas ja kinkis Alole mitmesuguseid mänguasju.
- Ott, Tiina jt käisid külas. Iida sai Liisaga päris sõbraks!
- Alo on hakanud normaalselt magama.

ALO SAI AASTASEKS!

Sel puhul käisime kogu perega juuksuris ja tegime endale õhtuks edevad soengud.

Õhtul toimus aga pidu. Alguses plaanitud pisike istumine kohvitassi taga läks suureks ja lõbusaks, kohal olid Virunurmed (4), Tombakud (3), Oblikad (5) ja Eimred (2), pidu kestis pika õhtuni.