Iida ja Alo

Öised külalised

Alol käis öösel sõbranna külas. Meie laps tundis seda vist ette. Ärkas enne keskööd üles ja enam magama ei jäänd. Õigesti tegi: kell pool üks saabus väike lokkispäine printsess Ea.

Ea on aastane, Alost veidi noorem. Mõlemad lapsed unustasid uneaja ja hakkasid omavahel tutvuma. Alo kui vanem ja kohalikum näitas oma kõige uhkemad trikid ette. Hüppas (ja kommenteeris "Alo hüppa!"). Tõi Eale ja endale väikesed kellukesed - nii et meil oli kesköine kellukeste koor, mõlemad lapsed kõlistasid õnnelikult ja vahtisid üksteisele võlutult otsa. Lahedad tegelased!

Täna jäi Alo koju. Vaja pikast ööst välja puhata ja ehk saab veel Eaga mängida. Lapsepõlv on rõõm!

(Iida magas kogu selle möllu maha. Tal on karu uni, nagu minul. See-eest sai ta hommikul kelguga lasteaeda ja me jõudsime mõnuga paar korda künkast alla lasta ja niisama tiirutada, nii et tema tänahommikune lapsepõlv oli ka puhas rõõm.)

Pane, issi, pane!

Me lapsed lähevad õhtul voodisse koos. Mõlemale vann, siis unejutt: Iidale loen mina ette, Alo lehitseb kõrval oma raamatut - milleks praegu on Kalev Kesküla uus veinijuht.

Jutt loetud, viiakse lapsed süles oma tuppa. A siin on knihv: Iida tahab voodi saada kindlasti enne kui Alo. Seega kordub õhtust õhtusse sama stseen:
Mina haaran Iida sülle, Kati võtab Alo, mispeale Iida hakkab käte-jalgadega siputama ja mind kisaga tagant ergutama: "Kiiremini! Issi, kiiremini! Põruta! Pane nüüd! PANE!!!"

Selline on siis meie laste rahustav magama-jäämise rutiin.

Sportlase raske lapsepõlv


Erilise lõbustusena laob Alo hantli kettad vannipumba varre otsa ritta. Ja on siis väga tige, kui pump seepeale põranda külge kinni imub ja end tõsta ei lase.

Alo 'äägib

Hääldus:
- R asemel on mingi ninahäälitsus - ka'p (karp), kau' (kaur)
- palataliseeritud häälikuile läheb J ette - sjuusjata' (suusatab)
- Meile tundub, et Alo hääldus on väga selge, aga see on vaid vanemate harjumine oma lapse kõnega. Võõras inimene ei saa aru, miks ütleb laps talle "loll" - meie küll taipame, et tegelt on see tunnustav märkus onu käe-KELLA kohta.

Sõnad:
- pikad sõnad: "mänguasjad", "saiapuru"
- mõisted, mis ei ole Alo jaoks tegelikult olulised. "Suusatab" - ta on seda ainult telekast näinud, aga miskipärast teab.
- sõimekaaslaste nimed.

Lause-ehitus:
- täislaused: "onu kõnnib"
- sõnajärjekord veidi sassis: "tädi pilli mängib"
- "palun" kasutamine täiesti õigel kohal

Alo teeb hoolikalt vahet, mis on kelle oma. "Issi taldrik", "Iida mänguasjad", "Alo padi".

Haigused

Kiitlemine maksab kurjasti kätte. Rääkisin vanale sõbrale, kuidas meie lapsed küll lasteaiast haigusi külge ei korja. Samaks õhtuks olid mõlemad tibud kange kõhutõvega maas...

Nüüd läeb juba tasapisi paremaks. Ainult Iida kasutab haigust ettekäändena üldse mitte söömiseks.

Onud

Vaatame Aloga arvutist pilte, Alo kilkab rõõmsalt:
- Iida!
- emme!
- tädi!
- tita!
- onu.. Veiko!

Onu Veiko on Alole sügava mulje jätnud.

(Iidale ka. See on sama karvalõuane mehemürakas, kes kunagi une-jonniva Iida voodi kõrvale istus ja lubas olla seal seni, kuni Iida magama jääb. Kiiremat uinumist pole me tütrel veel olnud...)

Iida kunstiring

Iida sai eelmise nädala kunstiringis oma TROLLI valmis. Roheline, tantsiv, kollaste juustega trollike, väga armas.
Teiseks tegid nad sõbrapäeva paela. Keerutustehnikas, hästi lihtsalt, aga mina küll ei oskaks.
Pühvel sai ka valmis.

Kõik tööd on ruumilised: mitte joonis ega maal, vaid miski segatehnika. Troll on vist papjeemashee, pühvli jaoks liimitakse paberitükke alusele.

Mulle hirmsasti meeldib see Sally stuudio kunstiõpetus ja inimesed seal!

Alo aias

Alo on täna teist täis-päeva lasteaias. Läheb hästi. Ta on seal väga ära kodunend ja saab hästi hakkama.

Hommikud on meil nüüd tüki rõõmsamad kui varem. Mõlemad lapsed ärkavad korraga, saavad umbes samal ajal riidesse ja toast välja. Ei pea enam vaikselt ringi hiilima (et mitte Alo üles ajada). Kõik on kuidagi efektiivsem ja läheb libedamalt ja on palju... perekondlikum tunne kui varem.

Iida sai armastuskirja

Või siis kutse kohtamisele.
Sellel on kirjas:
IITA
VIRUMNURV
SETU
18.50
PIIGU
Pilt on kah joonistet: mereröövel võitleb jalgratturiga.

Kiri on hoolikalt kokku murtud, "IITA" on kirjas lausa kahes kohas, ilmselt on lugu tõsine.

Ma ei tea, mida teha. Lubada või mitte?

Suusatamas

läks hästi. Tõsi, see oli rohkem lumes sumamine kui suusatamine, a ikkagi. Iida ei kartnud kukkumist (ja itsitas lumme potsatades lõbusalt), valis ise teed ja oli üldse suht ladna olemisega.
Igatahes uisutada ta enam ei taha, suusatada küll.

(Tõsi, tehnikaga on probleeme. Jalad / suusad on all viltu. Kas see on ainult jalahoid või ongi need lastesidemed sellised või saab neid kuidagi timmida? Kepid käivad tal kehast eespool tasakaaluks, mitte lükkamiseks... jne... a pmst tuleb nüüd lihtsalt niipalju kui lund on suuskadele saada. Aitäh Tammekale!)

Alo padi

Kõige, kõige tähtsam asi Alo elus on tema PADI. Varem oli selle nimi "ää-äh", öeldud tundeliselt ja mõlemat sõnapoolt rõhutades. "Padi" kõlab palju leebemalt, aga objekt ise ja selle tähtsus on sama.

Padi peab pea kogu aeg olema kas käes või vähemalt nähtaval. Padjaga minnakse vanni, aetakse taga lõvi, vahetatakse mähkut. Padjast võib loobuda õue minnas või siis, kui tuju hirmus hea; aga üldiselt peab laps teadma vähemalt seda, kus tema kalli padi on.

Iida muidugi teab ja kuritarvitab seda. Venna kiusamiseks on kõige lihtsam viis ta padi ära võtta või suisa ära peita. Kõlbab hästi ka vanemate tähelepanu võitmiseks ja üldse oma pahameele väljendamiseks.

Nutt ja hala Pirita liuväljal

Käisime Pirital uisutamas, a ei tulnud välja mitte. Iida ei oska uisutada ja mina ei oska õpetada. Tegime kolm hädist ringi, siis oli lapsel nutt kurgus ja minul tuju ära, tulime tulema.

Õhtu lõppes siiski hästi:
- selverist sai jäätist;
- tammekännu kodusest suusa-laost laenasime Iidale sobilikud suusad. Nädalvahel saab neid ehk proovida.

Ma ei tea, kas julgen lapsega veel (sel talvel) uisutada või ei.

Alo aias

Alo on täitsa fänn! Kodus seletab, et "püksid jalga" ja "kombe selga", ehk tahab nii kärmelt teele asuda kui saab. Aias aga ajab endal vatid kärmelt seljast ära, et saaks juba plikadega mängima minna.

Ehk siis, Alo aiatamine läheb hästi. Seni on käinud poole päeva kaupa, järgmisest nädalast siis pikemalt.

Sõim

Alo on teist poolpäeva sõimes. Prooviks, et kas tuleb välja. Suvine (halb) kogemus näitab, et ei pruugi.