Tants ja trall, kaks

Iida käis emmega päris-balletti ka vaatamas. "Kolm musketäri" Estonias. Aru sai ta vist vähe, liiderliku kuninganna ja rullnokkadest musketäride seiklused on balletis veel segasemaks aetud kui raamatus, aga meeldis ikka.

Iidaga on sihukstel üritustel mõnus käia, ta on väga hea kaaslane.

Ma peaks lapsele nüüd moderntantsu ja balleti vastukaaluks mõnd kergemat meelelahutust pakkuma. Müramine on järgmise nädala lõpuni keelatud, seega - kino?

Tants ja trall, üks

Iida käis käis oma balletikooli etendust vaatamas. Oli täiesti sillas sellest. Lubas nüüd a) usinasti trennis käia ja b) ka moderntantsu õppima minna. Moderntantsuga ehk ootab natuke, aga usinus tuleb kasuks. Muidu on alati nii, et enne trenni on kerge virr-virr, ehkki pärast on alati hea meel. (Mul endal on sama asi... loomulik ju)

2 x arstil

Iida käis hamba-arstil. Muidugi ei tohi ma kirjutada, et mitu auku ja mis nendega tehti - andmekaitse ei lubaks, meditsiiniliselt delikaatsed isikuandmed ju! -, aga laps oli VÄGA tubli. Igatahes oli hamba-arst seekord oodatud käik, mitte hirm.

Iida käis lasteaias ja jooksis vastu ukselinki ja sai korraliku haava kulmu peale. Veri jooksis ja puha. Läksime traumapunkti - keskhaigla lapsi ei võta, seega Mustamäele. Seal tehti haav puhtaks ja pandi plaastrid peale. Laps oli jällegi väga tubli. Värske haava puhastamine oli selgelt valus, aga Iida ei teinud piuksugi. Nüüd on nädal plaastrikandmist, koos trenni- ja vannikeeluga.

Aabla rabas ja Majakivil

Hea elu algab headest sõpradest. Iidal on need olemas. Nende sabas läksime pärast laupäevahommikust trenni ja kunstiringi - rappa ja metsa.

Rabas oli hea. Soe. Linnas ulguv tuul metsa vahele ei pääsend. Paistis hoopis päike, pani õhtuks näo puha õhetama.

Ronisime vaatetorni ja Majakivi otsa, keetsime suppi, korjasime pohli ja jõhvikaid. Jah, mullused jõhvikad on mättail täiesti olemas! Lapsed läbisid mõnuga "tõkkepuude metsa" ja mõtlesid hämara kuusiku alla röövleid. Keegi ei väsinud ära, ei kukkunud kivi otsast alla ega saanud eriti märjaks.

Päeva lõpetasid pannkoogid mustsõstraga.

Juminda poolsaare Aabla / Pikanõmme matkarada võib väga soovitada. Suurtest teedest eemal, inimest vähe, vaatamist palju.

Raha-asjades oleme emmesse

Alo avastas laualt minu pangakaardi.
Võttis selle, ronis laua otsast alla ja läks esikusse.
Sikutas välja emme seljakoti.
Avas selle luku (õige luku! neid on emmel umbes kümme!),
võttis välja emme rahakoti,
pani minu kaardi sinna sisse emme kaartide juurde.
Rahakott kinni, kotti, kott kinni.
Korras!

(Jah. Alo ütleb "korras" ja "valmis", kui mingi asi korda või valmis saab. See mõjub väga armsalt, kui pepu- või kikupesu lõpus laps rõõmsalt peeglisse vaatab ja "korras! valmis!" teatab.)

Kaks päikest

Alo vaatab aknast välja ja märgib: "Päike paistab!"
Läheb siis teise tuppa, vaatab aknasse: "Teine päike paistab!"

Umbes sama trikki tegi millalgi ammu Iida, kes märkis Sõrves õhtul aknast vaadates "õues on pime!" ja teisest aknast "õues on kaks pimedat!"

Fotokas pani kõrvad pea alla - uusi lastepilte nüüd mõnda aega ei saa.

Liiga palju on lilli, liiga väike on pea...

Sõrves

Hommikul käisime Alo ja Iidaga pargis. Alo mängib mõnuga, Iidal oli aga igav.

Õhtul Iida ja Mia-Erikaga Sõrves. Seal on ka kevad. Päike paistis ja linnud laulsid ja märtsikellukad õitsid ja jää on "tiigist" peaaegu suland.
Mida me siis tegime:
- vaatasime märtsikaid
- vaatasime sipelgaid ja sipelgapesa
- vaatasime maa-alust käiku (tondikeldrit) ja ronisime künka otsa selle kohtal
- vaatasime, kas tiigis keegi elab ka. Vesiämblikud ja mutukad ja kaanid, jah
- tegime võileibade ja pannkookide piknikku
- mängisime peitust ja kulli
- I & M-E püüdsid mutiauke lahti kaevata, et mutti kinni püüda
- Iida kastis sammalt, M-E kastis muru

(Muru kastmine on raske, aga lõbus töö. Selleks tuleb täis kastekannuga murul ringe joosta, nii et vesi kannust välja pritsib.)

Kuristu loomatalus

R sünna Kuristu loomatalus oli helge ja kevadine. Kaunis ilm, palju lapsi ja nunnud elukad. Sai poni toita ja sõita, jänkut käppida, põrssa tegemisi vahtida. A kõikse lahedamad olid vastsündind kitsetalled - vaid üks päev vanad, aga nii südikad!

Emme, mine...!

"Emme, mine mängima!", käratas väike Alo südametäiega Katile, kui see talle nohurohu pudeliga läheneda üritas.

Laps, kodu peegel.

Varakevadine Sõrve

Käisime Iidaga eile (laupäeval) Sõrves. Lumi oli maas, aga hoov enam-vähem kuiv. Iida kastis märtsikellukesi ja korjas mõned lahtisemad Tiiule kaasa. Ja avaldas soovi Sõrve elama tulla.

I. ja I. plaanivad mõrva

Iida tervitas mind lasteaias rõõmasa uudisega.
Nad olla koos sõbranna I.-ga seganud õues MÜRKI!
See olla nii kange löga, et kes seda sööb, see sureb ära.
Mürk olla aga mõeldud õpetajale.
Et kui ta nendega veel korra riidleb, siis nad söödavad mürgi talle sisse
ja siis ta sureb ära
ja ei riidle nendega enam MITTE KUNAGII!!!!!

Tõestuseks käis ja näitas õue peal potsikut.
Oli jube, haisev läga tõesti.

Ma peaks nüüd?
a) politseile teatama. mõrva plaanimisest. kui ei teata, olen kaasosaline.
b) hommikul mürgi salamahti hävitama. (ära jooma?)
c) õpetajat anonüümselt hoiatama, et ta lastega ei riidleks?

Alo, 1a9k - kõne

Jah.
Alo on kätte saanud jaa-tamise ja kasutab seda, nagu uut asja ikka, igal pool ja üle:
"Issi istub. Jah."
"Auto sõidab. Jah."
"Kuu paistab. Jah."

Siin ja seal
On sõnad "siin", "seal", "seda":
"Seda mahla tahab" ja näitab näpuga.
"Onu seal kõnnib."
"Issi siin magab."

Arvud
Loeb ühest viieni. Ma ei tea, mis ta sellega mõtleb.

Päike
Päike meeldib Alole hirmsal kombel. Ta vaatab mu arvuti-ekraani, millel on päikesest valgustatud lumine mäenõlv (Glitterheimi lähedal, ise pildistasin!) ja näitab: "issi, päike paistab!"
Kuud ja tähte tunneb ka.

Vaata!
Vot see on üks tüütu sõna.
Issi, vaata, ilus! (ja näitab ise miskit suvalist klotsi)

Mkmmmm!!!!!
See on vana sõna.
Aga laps oskab seda hirmus ilmekalt välja ütelda.
Lühikesest fakti nentivast eitusest (mkm.) kuni pika, mõnuga öeldud, säh-sulle-lapsevanem!-sorti mkmmmmmmm!!!!-ini välja.
Kui vaja, vehib peaga nagu tuuleveski juurde.

Ei oska!
See on parim vabandus millesti viilimiseks.
"Alo, läheme kikupesule!"
"Ei oska!" vastab laps ja plagab padinal teise tuppa.

Alo, 1a9k - suhtlemine

- Lasteaias (sõimes) sai vabalt hakkama. Väike grupp, head kasvatajad ja vist ka hea iseloomuga kaaslased.

- Õega kakleb ja saab tuupi. Tihti. Iida on Alo peale endiselt armukade ja see väljendub absoluutses kadeduses. Alo ei tohi saada MITTE ÜHT ASJA rohkem kui Iida - ja see, et Iida teeb kogu aeg oma asju ilma Alota, ei muuda asja. Nojah, a Alo ise saab punniva õega enam-vähem hakkama.

- Küllatulnud väiksemate, malbete lastega on jube sõbralik. Näitab kõik oma trikid ette ja jagab oma asju ja üldse.

- Suuremate või agressiivsemate lastega ei saa hakkama. Kui keegi tal natist võtab - "läheme nüüd siia!" - või niisama käppima tikub, on häda. Isegi siis, kui jõud võimaldaks vastu hakata. Pole pealetükkiva käitumisega lihtsalt harjunud.

- Võõraid täiskasvanuid võõrastab vähe. Tõsist võõrastamis-perioodi pole tal kunagi olnudki.

- Kuulab üsna hästi sõna.

Mis puudu on:

- Loomadega pole Alol eriti asja olnud. Mõnda kassi on ehk näppinud külas käies, see on kõik.

Alo, 1a9k - kehaline

Alo pole kuu aega õue saanud. Kõrvapõletik ja selle järgsed pisihädad. Seega pole ta saanud vabalt kõndida, pole saanud ujumas käia, üldkehaline areng on haiguse tõttu ilmselt veidi tagasi jäänud. Aga:

- kõnnib-jookseb vabalt.

- ronib kodus kõikvõimalikke asju pidi (üles).

- astmetest-treppidest minemine on vaevaline, peab käest kinni hoidma. Kui on head toed, saab tavalisest trepist üles ja alla küll, aga see on pigem sporti.

- aknad. ronib aknalauale ja kangutab akna linki lahti, ise kommib "aken - lahti". See on veidi õudne; praegu veel ta seda lahti ei saa, aga...

- toolid. neid tassib igale poole, kuhu muidu ligi ei saa.

- võtmed. Alo on ära jagand, et pisiksed augud uste sees on avamiseks. Ta kangutab juba ammu me elutoa puhveti uksi, aga need käivad nii raskelt, et lahti veel ei tule. Täna aga avas pulgaga emme öökapi alumise sahtli... oh seda pudelilasti, mis seal kätte tuli! Esimene avamine oli sihikindel (laps teadis, mis teeb), kuid koba. Paar korda harjutamist ja juba saab ta selle kapi lahti umbes sama kärmelt kui mina.

- riietumine. Alo aitab aktiivselt kaasa, toppides jalgu püksisäärde ja käsi varrukaisse. Riietumine meeldib talle, ta ei protesti kombe ega pidzhaama peale kunagi. Eile pani minu alussärgi selga ja kandis seda uhkelt nagu toogat.

- pesemine. Pärast pepupesu vaatab Alo rõõmsalt peeglisse ja teatab uhkelt "valmis!". No õige ka, see ju tema tagumik, mis kakast puhtaks sai :) Siis ütleb "uus mähku" (ja vajadusel toob selle ise kohale) ja "püksid jalga!" ja "sokid jalga!". Käsi oskab ka kuivatada.

- Söömine. Sööb hästi ja suht puhtalt. Midagi pudiseb ikka maha, aga seda on tõesti vähe. Joob ka ise ja saab kruusi (iseenda kõrguselt) ise köögilaualt kätte.

- Tantsib. No natukene, ja eelistatult kaukaasia muusika saatel. Emme hea mõju :)

- Sõidab õe autoga.

- Joonistab, õigemini kritseldab. Ainult paberile; vaid paar korda on ta suutnud midagi muud täis sodida. (Permanent markeri saab arvuti ekraanilt piiritusega väga kenasti maha.)

- Täna tegi Elole (külasolnud veidi väiksem laps) liutee. Selleks tuleb õe voodi ära nihutada, nii et selle najal olev suur madrats alla vajub. Alo oli selgelt näoga "ma teen seda esimest korda ilma Iidata... aga ärge seda sellele daamile ütelge, eks". Daamile meeldis küll.

Me ei tohi ära unustada, et Alol on tegelikult probleem jalgadega - lampjalgsuse oht. Selle vältimiseks peab ta a) palju päikese käes käima b) kala sööma c) ujumas käima. a) ja c) on haiguse tõttu väga nadilt edenenud, a nüüd on laps terve ja ehk.

Ma ei ole Aloga eriti võimelnud ka. Peaks.