Alo autosõit

Alo muutub veidi ebamugavaks sõidukaaslaseks.
* Näpib kõiki nuppe.
* Kippub sõidu ajal auto uksi-aknaid avama. Nüüd paneme me need kesklukust kinni, aga see komme on tal ise kadunud.
* Esi-istmel tahab käiku vahetada :) A nüüd saab juba aru, et ei tohi.
* Poeb titetooli rihmade vahelt välja.
* TEEB TURVARIHMA LAHTI!

See viimane on huvitav. Nimelt teeb ta rihma lahti siis, kui auto _hakkab_ parkima. Päris nupukas tegelt!

Aga pärast parkimist ei tõtta Alo autost välja, vaid tõuseb turvatooli püsti ja hakkab näppima nuppe, mida muidu ei saaks. Laetuled, päikesekatted ja nende küljes olevad peeglid...

Igatahes MEELDIB Alole autoga sõita, ta kommenteerib rõõmuga minu juhtimis-tegevust ja ümbritsevat liiklust, läheb heameelega autosse ja tuleb veidi vastumeelselt sealt välja. Poiss, noh!

Meie igapäevane päev

Milline on meie päev?

Hommik.
* 7:55 heliseb äratuskell.
* 8:15 ajame silmad tegelikult lahti ja voodist välja.
* Paneme lastele multika käima (1 lamba-multikas tavaliselt), tõstame nad teleka ette. Alo potile, Iida diivanile
* Multika ajal endale hilbud selga, nägu pähe
* Lastele riided selga
* 8:45 või nii uksest välja. Kati Iidaga, mina Aloga. Mõlemad lapsed peavad 9:00 aias olema, et süüa saada.
* Iida läheb jala Vilmsi tänava lasteaeda (Tallinna 22. lasteaed)
* Alo sõidab autoga Lauteri tänava Babywatchi.

Mõlemad lapsed aiast ära kella 5 kandis.
Iida trennid - E & R ballett, T & L kergejõustik

Õhtu.
* Enne üheksat hakkame magamaminekuga tegelema.
* Mõlemad lapsed vaheldumisi vanni - väike "titevann" dushikabiinis
* Mõlemad lapsed hambapesule
* Mõlemad lapsed unejutule
* Unejutu järel on tulede kustutamine. Mõlemad lapsed jooksevad kodu mööda ringi ja otsivad lampe, mida klikkida. Kisa-kära ja võistlev tegevus ajab lapsed muidugi korralikult üles.
* Voodisse 21:15 .. 21:30 vahel
* Tuttu.

Üldiselt toimib süsteem hästi. Praegu läheb meil kahe lapse magamapanekule kindlasti vähem aega kui paar aastat tagasi ainult Iida peale.

See on minu! minu!!! MINU!!!!

Alo on täiega, TÄIEGA jõudnud mina-mina-mina ikka. Liftis nuppe vajutama ja uksi lahti tegema ja ainult ise sööma hakkas ta juba ammu. Aga nüüd on MINA jõudnud asjade maailma.

Üleeile jõudis Iida hilja koju, asutas end sööma ja siis hakkas Alo pihta:
"See on MINU AUTO!"
"See on MINU AUTO!"
"See on MINU AUTO!"
"See on MINU AUTO!"
"See on MINU AUTO!"
kuna ta vehkis autoga, mida Iida siiani omaks on pidanud, läks Iida ja võttis talt auto käest ära.
Pärast väikest rüselemist andis Alo alla, haaras toolilt kilpkonna ja jätkas:
"See on MINU KILPKONN!"
"See on MINU KILPKONN!"
"See on MINU KILPKONN!"
"See on MINU KILPKONN!"
Kuna ka kilpkonn on tegelt Iida oma, siis kordus kõik. Aga et kilpkonna röövimiseks pidi Iida auto käest panem, jätkus tsükkel:
"See on MINU AUTO!"
"See on MINU AUTO!"
"See on MINU AUTO!"
Ühesõnaga suutis Alo Iida täiesti pöördesse ajada.

Täna lasteaeda minnes andsin Alole kaasa Iida vana mootorratta. Minek oli nagu tavaline, Alo seletas autos igasugu asju ja vajutas ise lasteaia kellanupule ja kõik oli normaalne, aga niipea kui toas sülest maha sai, võttis mootorratta ja käratas:
"See on MINU MOOTORRATAS!"
"See on MINU MOOTORRATAS!"
"See on MINU MOOTORRATAS!"
Ja jäi seda katkise plaadina kordama.
Läksin ära ja ei tea, millega see lõpeb. Kahe tunni pärast lähen talle järele - ehk kordab siiamaani?

Halvad asjad

Iida luristab KOGU AEG ninaga ning ei nuuska ka nuudi ähvardusel mitte. Ja siis loen ma seda ja mõtlen, et millal meil tuleb sammud samasse seada.

Iidal on silmapõletik. Aiast kodus nädala lõpuni.

Kui Iidal on vilets olla - vanemad ei osta kommi, käsivad riietuda, ei luba arvutimänge -, kargab ta tigedalt Alo turja. Selleks need väiksemad ju on, et end nende peal välja elada.

Alol on tekkinud "mina!" ja "minu oma!" ja on selge, et varsti ajab ta meil a Iidal sellega juhtmed täiesti kokku.

Estravel ja Reisiekspert kirjutavad pileti hinnaks "N" ja kui siis küsid, selgub, et tegelikult on "N x poolteist".

Fotok on endiselt katki. Auto on ka katki. Tööarvuti on katki. Koduarvuti on katki - nii katki, et terve tuba on jõledat kärsahaisu täis. Süüdi ei ole muidugi mitte tehnika ise, vaid ikka mina, kes seda hoida & hooldada ei oska. (Koduarvuti suri ilmselt tolmusurma.)

Laulurõõm

Iida on hirmus palju laulma hakanud. Tal on ka tänulik publik: väikevend vaatab suust sisse, nagu tuleks sealt kuldmune. Ja möriseb ise kaasa. Segades muidugi mitu laulu kokku:
tsuhh-tsuhh,
piilupart,
müts oli peas!

Tsuhh-tsuhh tuleb tegelt Alo enda lasteaiast. Nemad seal ka laulavad. Alo õpib ja esineb meile kodus
klopp-klopp.
lahti.
jänku!

Iida eriline hitt on aga laulumäng, kus tuleb ajada "pöidlad püsti, pepu uppi, keel välja" ja siis teha "läll-läll-läll". Refrääni esitab Alo vähemalt sama veenvalt kui õde. Meie poole piiluvad selle ajal mõlemad: kas vanemad saavad ikka aru, kui lahedat lollust me nüüd teeme? Hea tuju toob sihuke pala aga kõigile!!!

Emadepäeva kontsert

Lasteaia emadepäeva kontserdil me... ei käinud. Vähe sellest, enne kontserti käisin ma ja tõin Iida ära. Tüdruk, marss balletitrenni!

Lapse pisarad olid valusad ja juhataja vaatas mind kui mõrtsukat. Eks õigusega. Iida laulab palju ja mõnuga, ning millal siis veel esineda kui emmedepäeval emmele! Aga emmet poleks niikuinii tulla saanud... Ja balletis on kohekohe esinemised ja enne tuleb harjutada teise rühmaga koos tantsimist...

Ühesõnaga hakkavad Iida erinevad tegevused nüüd omavahel risti kokku jooksma. Ausalt, kui me ta sügisel korraga nii spordi- kui balleti- kui kunstitrenni panime, arvasime, et me lihtsalt valime neist kõige parema välja ja ega ta ei jää viis korda nädalas ringides käima. Aga nüüd käib ta neis kõigis ja vähemalt Kati kindel arvamus on, et kui käib, siis käib ja puht distsipliini mõttes ei tule võimalus "ärme täna trenni lähme" arvessegi.

Nii pidin laupäeva hommikul maalt linna sõitma, et Iida Sally kunstiringi saaks. Ja pühapäeva hommikul, et kergejõustikutrenni jõuaks. Kas see on lapsel siis norm maal-olek, kui hommikuse lille-ja-linnulaulu-ringi asemel peab linnahilbud selga ajama ja autoga tagasi suurlinna põrutama? Aga näe, just sellise elu me endale teinud oleme.

Alo ja Iidaga kontserdil

Iida hea sõbranna I. laulab Lasteekraani muusikastuudio kooris. Ja kutsus Iida enda kevadisele kontserdile. Ja Iida võttis emme kaasa. Ja emme võtis minu ja Alo ka kaasa.

Alo oli muidugi risk. A me istusime ääre peal ja ma olin valmis temaga iga hetk põgenema. Algus oligi suht kahtlane, esiteks ajasid I & A end autos megaelevile ja siis Alo kommenteeris kõval häälel kõiki ja kõike. Näe, tädi! onu! tüdruk! Tuli põleb! Pime! Tüdruk istub, jah! Nii et ma kartsin, et ta lihtsalt ei _oska_ vaikselt olla.

A kui asjaks läks, käitus laps hiilgavalt. Oli hiirvaikselt. Vaatas. Plaksutas kaasa. Oli selgelt uhke, et ta on siuksele vägevale üritusele kaasa võetud.
Etenduse edenedes läks Alo miskipärast mossi, siis jälle veidi rõõmsamaks.

Kokkuvõttes pidas ta 1:10 kestva kontserdi imehästi vastu. Super!!!

Kõik olid maal... 2

Kevad kujuneb ajaks, mil ma lapsi peaaegu et ei näe. Juba teine nädalavahe oli selline, et mina pere juurest 3 päeva eemal (roheliste rattamatkal) ja nemad kõik Sõrves.

Õnn, et Sõrves; nädalavahe Kadriorus oleks ikka selge piin. Ses mõttes on meil hirmsasti vedanud, et Tiiu-Mati maakoht on nii linna külje all ja et nad ise ka viitsivad seal käia ja lastega tegeleda. Aitäh, eks!!!

A kui ma siis eile õhtul koju sain, ronis Iida mulle kohe sülle ja Alo ka. Alo istus kohe tükk aega ja oli silmnähtavalt õnnelik. Nii et vähemalt päris ära unustand nad mind ei ole.

Emadepäev läks meist vaikselt mööda. Me ei jõua isegi Iida emadepäeva kontserdile (täna õhtul), sest tal on sel ajal trenn. Aga trenni tuleb minna, sest kohe-kohe tuleb esinemine...

Kõik olid maal

Iida - Alo olid emmega kolm päeva maal. (Ja vanaema ja vanaisaga). Mina olin Purtses ja käisin Kõrvemaal jooksmas.

Kõik said hästi hakkama. Lapsed tulid maalt kergelt kõrbenuna, kolm päeva päikest ju!, a muidu tervelt. Alo oli palju lobisend ja asjatand, Iida oli Triinuga mänginud.

Pärast lugesime Iidaga kokku, kummal oli parem nädalavahe.
Mina olin mere ääres käinud, rabas käinud, päikesetõusu näinud.
Iidal oli käinud külas Potsu, ja ta oli teinud lillepeenra, ja Triinuga mänginud, ja miskit veel.
Tema võit.