Iida Alo Ove

Päris talv, laste rõõm

2012-01-09T11:49:00.003+02:00

Lumi tuli maha! Veetsime lau- ja pühapäeva kaunis, valges Kadriorus. I&A said parki kelgutama (KUMU esisele nõlvale), suusatama, õuele lumme mürama. Ja Ove sai lumele kõndima. Talle küll eriti ei meeldinud, aga ehk

Nii I kui A suusatasid Kadrioru ovaalil ühe ringi (1.3 km), natuke niisama tatsamist ja mäest-alla-sõitu lisaks. Alo on aeglasem, aga visam. Ja julgem. Ja saab suusatamise mõttele (libisemine, mitte kõndimine) paremini pihta.

Meil on kahe lapse peale ÜKS suusapaar ja ÜHED saapad. Pärast seda, kui Iidale eelmisel talvel päris saapad & sidemed ostsin, ei taha trossklambrist enam kuulda. Laps komistab, kukub ja väänab jalga - ja trossklamber / rihm tuleb sellepeale lahti, ja jalga tagasi saamine on suur pusimine. Jalg vajub klambrist küljele ära seda rohkem tuleb omakorda komistamisi... ring! Päris saabas püsib suusa küljes ja saab keskenduda sõitmisele, mitte sellele, kuidas jalga hoida. Suusk on siinkohal suva, oluline on just saapa & suusa kinnitus ehk klamber.

Laste kõrvalt saime meie mõlemad Harkusse suusatama, nii et ka meil on hea.

Ja täna hommikul sai Alo kelguga aeda.

Sally sabas - Rotermannis

2012-01-07T01:58:00.000+02:00

Aastalõppu jäi ka selline üritus nagu Sally saba.
Rotermannis, taas.
Seekord said kaasa ka Alo ja külas olnud sõbranna I.
Sadas vihma, oli märg ja üldse-mitte-talvine, aga lapsed käisid ja kuulasid juttu arhitektuurist.
Pärast tegid vahaküünlaid - Alo suureks uhkuseks.

Ove, 1a7k

2012-01-05T02:07:00.003+02:00

Meie armas tupsununnu Ove on lõpetanud magamise. Sellevõrra tal nüüd rohkem aega arenemiseks. Iga päevaga. Aina armsamaks!!!
Mida ta siis teeb?

* Täna (öösel) õppis Ove ära POSITIIVSUSE. See väljendab jaatamises ja pea noogutamises.
* Ta on VIISAKAS ja tänab. Võtab, ütleme, tüki mämmi ja taganeb natuke ja naeratab ja ütleb 'TÄHH!
* Ta on hirmus NALJANINA!!! Juba Alo kohta öeldi lasteaias "vigurvänt", aga Ove on veel palju kibedam käsi. Trikitab ja trallitab. Ta KEERUTAB end, TAMBIB JALGU, KÜKITAB, POTSATAB teatraalselt maha, PLAKSUTAB - puhtalt heast tujust ja meie lõbustuseks. Ta KOMMENTEERIB oma tegevusi, põhiliselt sõnaga "põmm" ja "kukkus". (Ehkki ta tegelt ei kuku, vaid viskub ise pikali.) Ja ta RÕKKAB NAERDA, kui näeb, et me tema pingutusi hindame. Sündind koomik!
* Naerab ja naeratab hirmus palju. Nii kui tähelepanu saab - on suu kõrvuni! Ja tihti tuleb sealt klassikaline väikelapse naer, no nagu Pampersi reklaam käiks kodus ringi!
* Teeb suuga igasugu hääli, jällegi, meie lõbustuseks.
* Armastab mudimist, masseerimist, kudi ja kõdi.
* Meil on kodus REDEL. Täna ronis me pesamuna seda pidi pea lae alla. ÕÕÕK! Samalt kõrguselt (ja üsna samas kohas) kukkudes murdsin ma kaks ribi. Redeli, kahjuks, oleme sunnitud blokeerima.
* Ta KOPEERIB meid. Kui ma midagi teen - heidan pikali, tõusen istuli, sean käsi nii või naa -, siis Ove tuleb ja teeb järgi. Üsna täpselt. Keerab & seab käsi nii ja naa, kohendab asendit. Ja vaatab minu poole - et kas issi ikka pani tähele ja et mis harjutus järgmisena tuleb. Endal nägu selline peal, nagu Savisaarel pärast kohtumist Lasnamäe valijatega, ehk siis rõõmus ja rahulolev!
* Kopeerib ka Iidat, etendades temaga pikki tantse.
* Kui on mähkuvahetuse aeg, ja seda tähtsat potseduuli teostame me enamasti otse põrandal, tuleb Ove ja heidab end minu ette pikali ja ajab end selili-siruli ja naeratab avalalt. Sest m-vahetuse ajal tehakse tihti miskeid trikke ja ON LÕBUS!
* Ove võtab alla. Imiku pontsakus kaob, tuleb liikuva väikelapse sportlik figuur.
* Käelised oskused arenevad. Mängu-raudtee, mis paari nädala eest vajas vanema abi, läheb nüüd endal kokku.
* Kõikvõimalikke asju avab, või proovib. Keerab korke, topib võtmeid lukuaukudesse, muugib, kangutab.
* Fännab me JÕULUTÄHTI. Seisab ja näitab ja ütleb "TÄHT!!" Õnnetuseks proovib ta neid ise põlema panna (ja kui me kiired ei ole, siis paneb ka).
* Fännab LAMPE. Nende alla lähevad ka küünlad, päike, kõik helenduv.
* Kõik inimesed on TITA.
* Kahe-sõnalised väljendid on tulemas. "ÕHH ÄI" näiteks.
* PRRRR tähendab kahte: autot ja "juua!".
* ALLA tähendab "sülle" ja "kusagilt ära", näiteks "sülest ära".
* KORDAB meie sõnu.
* Etendab mõnikord ise DIALOOGI: "Anna! - Mkmmmm."
* Laulab. Või imiteerib minu vilistamist.
* Rokib teleka ees muusikale kaasa, ka alates tänasest.
* KISAB tigedalt, kui midagi ei anta (piisavalt kiiresti) või miski ei õnnestu. Malbet äraootamist ei oska kopika eestki.
* Aga on aru saanud, et kõik asju iga kord ei saa ja et tasub proovida rohkem kui kord. Kommi-kapi ees käib tihti nurumas, aga enamasti ei pane äraütleva vastuse peale pröökama, vaid lepib.
* Kõige veenvam argument keelamisel on "See on xxx oma". Ilmselt on õe / venna käest sõnade "see on MINU OMA" saatel palju kolakat saanud.
* Kuulab sõna, enamasti.
* Mängib pikalt üksi.
* MIILUSTAB.
* Ronib mööda mind.
* Loeb unejuttu. Koos minuga. Kui mina suurematele unejutu lugemiseks end istuma sean, toob Ove endale ka raamatu ja hakkab seda lehitsema ja seal sisalduvat kommenteerima.
* Armastab LOOMI. Nuustakul oli sõpradel kaasas kodurott. Ove avastas selle puuri (teiselt korruselt, kui tal asja polnud, ohtlik) ja hakkas roti peale rõõmsalt haukuma.
* Armastab moslemite palvetaja-asendit: põlvili, konksus, otsmik põrandal. Kui lähedal on midagi pehmet (nt minu varbad), toksib pead vastu seda. Täiesti ennastunustanud usuhullu poos! See ja sõna "alla" tihe kasutus on Ovele toonud hüüdnime ALLAH.
* Vähem sõbralikel hetkedel kasutame me selle variatsiooni TÖLLAH.

Hirmarmas laps on!!!

Pikk aastalõpp Nuustakul

2012-01-01T21:14:00.002+02:00

Pärast jõulu pakkisime end sisse ja veeresime Nuustakule.
Elasime nädala otse Väikse Munamäe all, palkmajas, sõpradega.
Oli hubane ja hea.
- Saime I&A suuskadele! Tehvandil on mullusest lumest rada. Lätlasi täis, aga mis sest. Sõitsin ise ka, 200 meetrit.
- Käisime kaks ringi Pühajärve spaas.
- Turnisime Tehvandi liustikul. See on muljetavaldav. Mullune lumi on saepurukatte all suvega jääks vajunud. Kõrval on samast saepurust mäestik. Alo ronis seal nagu ehtne alpinist.
- Veetsime päeva Tartu Ahhaas. Kuus tundi jäi selgelt väheks! Planetaarium, päkapiku-teater, veepark ja muud lõbustused.
- Ühe päeva käisime "ahjul". Mullusega oli huvitav võrrelda. Siis - lumi rinnuni. Autot polnud kuhugi parkida, ära sõites jäime pisikese künka peale kinni, kogu õu oli nagu muinasjutt... Nüüd - pori ja pime. Inimesed muidugi ikka toredad!

Aasta saatsime ära / võtsime vastu maja taga, Väikese Munamäe tipus. Pärast käisime veel Tehvandi lumekahureid vaatamas - lapsed said aasta esimesel tunnil lumes möllata.

Jõulupeod läbi

2011-12-26T02:45:00.001+02:00

Jõulutrall on selleks korraks enam-vähem üle.
Lastele olid jõulupeod:
mu tööl,
koolis ja lasteaias,
mõlematel vanavanematel,
kodus,
Oblikatel.

Lisaks Iida proovid ja paar kontserti.

Tundub palju, aga tegelikult oli seda vähem kui möödinud aastatel.

Ujumas

2011-12-22T11:21:00.002+02:00

Me käime nii harva ujumas, et igast korrast saab eraldi sissekande teha.
Eile - Alo & Iida, 2.5 tundi Nõmme lastebasseinis.
Iida müras suurte poistega - ootamatult julgelt - ja veetis umbes pool aega vee all.
A oli tagasihoidlikum ja kippus rohkem lobisema kui mürama. Aga lõbus oli mõlemal.

Lapsed on juba nii suured, et ma saan nende kõrvalt ise "päris ujuma". Rõõm!

Jõululaulud

2011-12-21T01:22:00.001+02:00

Iida teab nüüd tohutut hulka jõulu- ja talvelaule. Ta õppis neid lasteaias, Ellerheinas, kooli laulutunnis ja nüüd kooli kooris ka veel.
Kui kontsertide kavad saan, siis kirjutan siia üles.

Kõige kaunim on eelmisel aastal õpitud, aga ka sel aastal lauldud "Laps peab sündima".
Wikipeedia link,
ja Birgit Õigemeele veidi kärehäälne esitus:

Meie Iidaga laulsime "Kui jaamast lahkub rong", Riine Pajusaar.
Siin on Dave Bentoni variant - mõtlik ja väga ilus:

Kooli jõulukontsert

2011-12-21T00:51:00.001+02:00

Iida sattus kuidagi laulma ka mingisse kooli koori - ise nurus - ma pole aru saanud, mis nähtus see on, aga proovis ta käib ja väidab, et meeldib.

Täna oli kooli jõulukontsert ja meie lapse koor ka esines seal, ühe lauluga. Meie seda kuulama ei pääsend - ei saanud piletit!

Ellerheina jõulukontsert Metodisti kirikus

2011-12-21T00:37:00.001+02:00

Iida käis ka kogu Ellerheina kontserdil Metodisti kirikus. Kirik on meilt üle tänava, ja selle jõulukuusk on pärit Sõrve õuelt, aga ikkagi polnud me keegi sinna kunagi sattunud. Nii et juba seepärast oli tore.

Kontsert oli huvitav. Oli päris ehtne pr Loitme, luges luulet ja kussutas saali vaikseks. Olid oreli-vahepalad, - mulle jäi mulje, et kurjad kohalikud (metodistid) tahavad rahva ja koori kirikust välja peletada. Kõik - mudilased, lapsed, neiud - laulsid kenasti ja üsna keerukalt. Ehk siis ootuspäraselt.

Jõulutunnet miskipärast siiski ei tekkinud. Ma olin tagareas, seal oli rohkem kuulda ringi jooksvaid tittesid ja kiriku koridorides möllavaid mudilasi. A no tühja. Iida (ja sõbrannad) olid muusikalise elamuse jaoks selgelt liiga elevil - nad ei mallanud isegi pärast saalis istuda.

Pärast käisime (sõbrannadega) kohvikus ja ka seal tahtsid lapsed interjööri ribadeks mürada.

Mina, mudilaskoori solist

2011-12-20T23:42:00.001+02:00

1977. Läksin esimesse klassi ja sattusin mudilaskoori. Aga mulle ei meeldind seal - ei mäletagi, miks. Niisiis valetasin emale, et mudilaskoor pandi kinni. Vaevalt ta mind uskus, aga ega mina seda ei teadnud!!! Nii sain koorist tulema ja jäin elama hirmus, et äkki ema ikkagi avastab, et. Elasin selle õudsa süü painega kogu kooliaja.

2010. Kati paneb mind kirja Ellerheina mudilaskoori "laulvate lapsevanemate" nimekirja.

2011. Dirigent M teatab, et lähebki laulmiseks. Veel hullem - mind on pandud solistiks, et me Iidaga duetti laulaks. Ellerheina mudilaskoori jõulukontserdil. Mustpeade majas. Brr!!!!!

Õpime. Viisi saame selgeks ja sõnad pähe, aga koos laulmine ei tule ega tule. Eriti hulluks läheb, kui peab koos koori ja klaveriga laulma - O.E. teeb "tempot", kogu koori ees lähevad sõnad sassi ja hääl väriseb, ja mina ei võta madalaid noote välja.

Kontsert Mustpeade majas. Kõigepealt laulavad mudilased ise (hästi) ja ansambel. Selle ajaga hakkab saalis tittedel igav, nad hakkavad kärama ja ringi tormama. Saab selgeks, et pisemad vead lihtsalt ei jõua publikuni.

Kui meie Iidaga lavale saame, hakkab seni vaikne Ove kärama (ta polnd rahul, et talt fotokas käest ära võeti) ja Kati punub temaga ukse poole. See ajab naerma. Samal ajal värisevad mul nii hääl kui jalg. Aga lauldud saame - vist hästi. "Puhtalt", kiidab ämm, ja "ei värisenud sul miski", ütlevad teised. Iida on aga ekstra tubli: proovide-aegne arglikkus on kadund, hääleke kannab ja pilk ei käi piki kinganinasid.

Siis tuleb veel lapsevanemate + laste ühiskoor, kaks laulu. Pärast kurdetakse, et ma olla koorist üle kisanud.

Üldiselt - meeldiv kogemus. Iidaga on aga kokkulepe, et kui mina tulen temaga laulma, siis laseb tema oma hambad ära parandada. Hamba-arsti aeg on kirjas, 3. jaanuaril, siis näeme :)

Haige jõuluaeg

2011-12-09T12:10:00.001+02:00

Kodus on üks kõrvapõletikuline,üks kõhutõbeline,üks kaheline.

Esimene jõulupidu

2011-12-09T02:21:00.001+02:00

Batuudikeskuses, selline hästi lihtne.Lapsed said hüpata ja kommi ja kingiks väikse Lego.

Jõuluaeg

2011-12-05T02:38:00.001+02:00

On muidugi jõudnud ka meile:
päkapikud - käivad
advendikalendrid - on avatud
jõululaulude ettevalmistus - käib. Iidal, ja mul.
jõulupeo ettevalmistus - käib

Suured lapsed said kätte Juku mängumaa mänguasjade kataloogi ja täitsid selle vormi hoolega ära. Eks me mõtleme nüüd, kuhu sellega pöörduda.

Jõululaadal ja fotokeldris

2011-12-05T01:42:00.001+02:00

Käisin Aloga Raekoja platsil.

Tavalist laste programmi - kuusk, porod, pukki - täiendasin Fotomuuseumiga.Äge vanaaegne maja - vana Raevangla - paksud seinad, kitsad ja järsud trepid, võlvid.Lisaks vanale foto-tehnikale oli seal ka näitus Kadriorust. Saime näha, et mänguväljaku kohal olid kunagi tiigid ja "suur liutee" läks otse vette.

Alo käis kenasti nii kinnikambrites kui keldris, ainult kinnitas, et meid siia ikka vangi ei panda, sest see enam ei ole vangla ja üldse niisama asja eest, teist taga pole kombeks inimesi kinni võtta.

Robotexil

2011-11-27T18:15:00.001+02:00

Käisime Robotexil. Kummutamaks multikatest pärit roboti-stampe. Robotexi robotid on pisikesed kandilised masinad, mis jäävad tõrksalt keset platsi seisma - või hakkavad kohapeal tiirutama - või lähevad kärssama. Ei mingeid androidseid monstrumeid ega puusalt tulistavaid kosmose-olendeid.

Robotex on paisunud kahele päevale, aga muidu endine. Patsiga poisid sibavad, püüavad oma konstrukte käima saada ja näevad mornid välja. Ainult vaatajaskond muutub: aina rohkem on lapsi, nii meie-suuruseid kui teismelisi.

Ove 3/2 a

2011-11-24T16:20:00.001+02:00

Ove on nüüd ligi poolteist.

Kaal:
Pikkus:
Hambaid: palju
Armastab kikupesu, eriti seda osa, kus ise harjaga pusida saab.
Kõne: endiselt vaid sõnad. Kordab meie lausete viimaseid sõnu järele. "Saab kõigest aru."
Empaatia: tuleb teeb pai :)
Potitamine: me pole proovinudki, mähku-laps.
Sööb: valivalt. Kui mugav on alla-aastane, kellele paku mistahes mömmi ja kõik võetakse tänuga sisse! Üle-aastane on palju keerukam ära toita.
Sööb-joob üsnagi ise.
Teeb hirmsat lärmi, kui arvab, et teised saavad kommi ja tema ei saa. (Seetõttu ta siis muidugi saab ka.)
Uinumine: pudeliga. :(
Lõunauni: 1x, mitu tundi
Liigub: Käib ja jookseb vabalt.
Ronib vabalt.
Toolil, lauale, üle asjade.
Mängib palli.
Sodib pliiatsitega.
Trepist tuleb ise üles, mitmekäpukil.
Sotsiaalsus: eelistab õe-venna selts täiskasvanutele. Mängib nende mänge, või siis vähemalt proovib. Ajab neid taga või jookseb eest ära. Teiste lastega - külaliste omadega - kohaneb hästi.
Hirmus naljahammas!!! Lõkerdab. Teeb meile pulli. Lemmik-trikk on piilumine, kas siis sõrmede vahelt või mingite asjade tagant või uksepraost. Rõõmustab, kui teda siis tähele pannakse. "Ove, uu!" on selle mängu nimi.
Peidab end ära, nurga taha näiteks.

Pahandused: kui tähelepanu ei saa, asub pahandama. Ronib arvuti kallale, köögiasjadesse, näppab pliiti või mikroahju või plaadimängijaid.

Teeb jube kurja kära. Kui midagi tahab ja ei saa, siis on kohe pill ja röök! Alo oli palju leebem. Iida aga oli vist Ove-sugune.

Igavus:
Haigusega on meie kodu lapsele liiga tuttavaks ja tüütuks saanud. Kõik mänguasjad - ka I&A omad - on läbi mängitud, kõikjal käidud, kõik avastatud. On aeg hakata ka Ovega mängutubades käima! Aga enne peab terveks saama...

Sügisesed tõved

2011-11-24T16:17:00.001+02:00

Mõlemad poisid olid haiged.
Külmetused. Ei hullu, aga tüütu siiski. A on aiast kodus, ja Kati ei saa Ovega välja.
Õnneks on poisid üsna mõistlikud patsiendid. Isegi ninarohud lähevad suht kergelt sisse.

E-kool lekitab

2011-11-10T13:33:00.002+02:00

"Särgi ja lipsu voltimine. (Tunni kuupäev: 09.11.2011, 6. ainetund)"

Õhtune idüll

2011-11-10T00:10:00.002+02:00

Peaaegu kesköö.

Ove istub vannitoas, väikesel pingil, jalad soojaveevannis.
Ja teeb nägusid.
Ja nalja.
Ja kõkutab naerda.

Tema vastas istuvad põrandal kaks lapsevanemat ja itsitavad heast meelest.
Näe, meie tibu!
Niiii nunnu!

Mardisantide päev

2011-11-10T00:07:00.002+02:00

Iida loobus - üsna viimasel hetkel - ise marti jooksmast.
Nii sitsisime kodus ja ootasime teisi.

Tulidki.
Kõigepealt ühed päris-võõrad ja väga mardipärased mardid.
Siis kahed naabrid-tuttavad.
Kõigil näod kriimud peas, vanad kossud seljas, laulud ja mõistatused ja head soovid suul.
Ja kotid käes.
Nagu päris.
Tore!

Ove kõnni-trenn

2011-11-08T01:20:00.001+02:00

Harjutame Ovega kõndimist.

Üleeile käisime ringil ümber luigetiigi. See on linnulennult 2-3 km. Aga laps ei kõnni ju otse, vingerdab ja siksakitab ja sammub tagasi ja siis paneb padinal tagasi, nii et tema kilometraaž tuli kindlasti palju suurem.
Tubli!

Tehnilise harjutusena õpib Ove äärekividest üles-alla astumist. Harjutab kohe korralikult, sammub ühel kohal üles-alla-üles-alla. Alul võttis iga väiksem randike ta jalust. Nii et ta lendas kümneid kordi sõiduteele pikali. Aga kukkuda ta oskab, haiget ei saa ;)

Nüüd võtab pisemaid astmeid vabalt. Ja suuremaid oskab hinnata, nii et otse pealemineku asemel madalat nelja-käpa-veo tehnikat.

Iida Vormsi laager

2011-11-08T01:09:00.000+02:00

Iida käis vaheajal Vormsil loovuslaagris. Pillimängu ja pärimus-muusika üritus. Meil ei ole ei ühe ega teisega suuremaid seoseid, aga no tuli selline pakkumine ja kuna midagi targemat polnud plaanis, siis saatsime lapse linnast ära.

Sai hirmus hea. Iida õppis ära plokkflöödi ja väikekandle mängimise, matkas, meisterdas. Oli tubli, sai kõigega hakkama, saatis meile ja vanaemadele smssitsi rõõmsaid raporteid.

Kati (+Alo) käis kohapeal, lõpu-kontserdil, ja tema muljed olid ka hirmus head. Et kogu laagrirahvas - suured ja noored ja väikesed - oli olnd nagu üks pere, kõik omavahel suhtlemas ja aitamas ja pillimängus õpetamas. Et: Möödub 13-aastane tütarlaps teel lonkivast Iidast ja küsib sõbralikult: "Noh Iida, mida sa mõtled siin?" Ja: Kontsert oli väga helge. Kõik, ka algajad, olid midagi ikka õppinud, ja tundsid sellest selget rõõmu. Koos õpetajatega musitseerides võis ju ka ainult paar akordi tekitada -- muusika oligi olemas! Tuletab meelde, et muusika on eeskätt emotsioon, mitte filigraanne tehnika või noodilugemise oskus.

Kõige tipuks sattus laps telekasse. Miskipärast näidati just seda laagrit vaheaja lõpu AK-s. Ja Iida oli seal, tegi torupilliga naljakalt "kääks". Mis on pmst ka äge, ma ei ole torupilli lähedalt näinudki, kääksutamisest rääkimata.

Viru rabas

2011-10-31T02:11:00.002+02:00

Käisime Viru rabas. Kogu perega, O kõhukotis.

Viru raba on väike, aga hästi rabapärane. Seal on rabajärvi, älveid, soosaari, lagedamat ja võsasemat raba. Raba metsane "serv" - vana ranna luitevall - on kogu aeg näha. Tornist saab aru, et käid nagu kausi sees. Lastega käimiseks ideaalne koht. Puutumatut loodust sealt küll ei leia, maantee müra on kogu aeg kosta ja matkajaid on palju.

Alustuseks ei leidnud me raba üles. Läksime sisse raba põhjaservast ja sattusime libarajale, mis ühel hetkel võssa ära kadus. Aga enne saime pehmel märjal pinnal kõndida, üle kraavide hüpata, kanarbikuvõsas madistada. Lapsed kartsid sisse vajuda ja muudkui uurisid, et "kui sügav siin on" ja "kas see kraav on üle pea".
Nii et tegelikult oli seal "vales kohas" raba nagu raba, ainult matkarada polnud.

Laudteel läks ladusamalt. Saime jõhvikaid (paar), rabajärvi (palju), piknikku. Tornis võtsid lapsed mängu üles - kõik kolm! - ja ronisid mööda palke, nagu oleks mänguväljakul. Kõik olid matkamises väga tublid, ka Ove, kes on kenasti nõus pikalt kõhukotis reisima.

Käisime rabast risti läbi, laudteed pidi kuni Tln-Narva maanteeni välja, umbes 4 km.
Ka välja tulles sattusime parkla asemel kuhugi mujale.
Kati on nüüd lastega kaks korda Viru rabas käinud ja seejuures kolm korda ära eksinud :)

Veerand kooliaastat läbi

2011-10-25T12:26:00.000+03:00

Kooli esimene veerand sai läbi kuidagi... nagu muuseas.
Tunnistus - selline igav, ehkki mata hindes on kõvasti avanssi sees.

Veerandi lõpuks tegi I ise küpsisetorti.
Järgmisel õhtul tuli külla sõbranna R, kes oli samuti küpsisetorti teinud :)

Kinos ja teatris

2011-10-21T10:34:00.001+03:00

Kati kirjutab:
Kevadel:
Otsustasin viia Iida vaatama täiskasvanute dok-filmi grafitikunstnikust Banksyst. Lubasin, et kui hakkab igav, siis võime suvalisel hetkel saalist minema marssida. Iida vaatas lõpuni, kinnitades mulle, et väga huvitav on, ja millalgi hõiskas vaimustunult üle saali: "Emme, äkki saab minust kah tänavakunstnik!"

Pärast seda julgen teda vaatama viia peaaegu ükskõik mida.

Nüüd sügisel:
Istume nukuteatris. Laval veerevad ratastega pinkidel jaapani nukunäitlejad ja teevad nukkudega pantomiimi. Saateansambel (2 keelpilli ja 1 - 2 inisevat meeshäält) jutustab tegevust ümber. Tegevus areneb tempoga 1 lause 5 minutis. Külalisteater on 160 a vana ja üks etendustest pärineb aastast 1772. Iidal on selja taga pikk päev, ta on magama jäämas, kuid kinnitab mulle, et väga huvitav on. Näitlejad sulavad oma nukkudega ühte ja teevad imet. Meie ees areneks nagu põneva animefilmi tempokas lugu. Vaat see on minimalism -- ühe lausega väljendada terve elu suurused küsimused.

Jaapani nukukunst, Kuruma Ningyo

2011-10-19T00:51:00.000+03:00

I & K vaatasid / kuulasid Nukuteatris vana Jaapani nukuteatrit.
Kuruma Ningyo, kirjeldused inglise keeles ja eesti keeles.
Kaks ja pool tundi keerukat idamaist kunsti.

Magustoidu feil

2011-10-17T15:15:00.001+03:00

Õppisin ära panna cotta tegemise. (Retseptidega võrreldes tuleb panna vähem želatiini ja vähem suhkrut.)Et noh, lihtne ja maitsev. Minu arust vähemalt.Lapsed aga põlgasid selle jäleduse täiesti ära.Ehkki kombineerisin seda kenasti meie värske õuna-astelpaju moosiga, et oleks magusale vastukaaluks natuke haput ka. Mõni sonkis moepärast, aga pmst panin ma nende kõikide portsud nahka.Samamoodi loobus I eile pannkookidest. Olid imehead porgandi-keefiiri pannikad, väiksed ja mõnusad. I ei söönd!!Ärahellitatud jõmpsikad, tõepoolest...

Pääsküla rabas

2011-10-17T03:56:00.000+03:00

Täpselt aasta tagasi käisime lastega Pääsküla rabas.
Täna siis jälle.
Tartlaste asemel oli täna toosama Triinu, kelle juurde aasta eest Kasahhi jutte kuulama läksime.

Ove reisis osalt süles, osalt paterdas vapralt ise. Tõsi, laudrajal püsimisega oli raskusi. Korduvalt viis äkiline samm ta sookailude ja karusambla vahele puhkama. Õnneks oli jälle kuiv, ja tänu samblale ka pehme, nii ei saanud ta kordagi häda.

Plikad (I + ME) jooksid, huilgasid ja kärasid üle raba. Lisaks õpperajale käisime nendega Männiku metsas - vaatamas Vene sõjaväe ehitisi - neid veidraid kandilisi kolakaid, mis onõlva peal reas. (Mis need on?) Plikad ronisid puude otsa ja jooksid nõlvadest üles-alla ja solberdasid allikates.

Ja jälle jäi sama tunne "ei no tore ju, aga tegelt tahaks päris rappa".

Nukuteater: Prügihunt ja Superjänes

2011-10-17T02:52:00.000+03:00

K + I + A.
"Meeldis", ütles I.
"Meeldis", ütles A, kes olla pool etendust nihelenud ja tooli alla roomanud.
"Odav haltuura", ütles K.

Pärast said lapsed vanalinna jalutama ja mänguväljakule ja kohvikusse ja kõik olid kokkuvõttes rahul.

Liiga puhas laps

2011-10-12T16:02:00.002+03:00

Ove sai ligi puhastusvahendi pudelile.
Pudel oli laua peal (ja mitte laua äärel, vaid eemal) ja kork peal ja toolid toa teises servas ja mina arvasin, et seega piisavalt "ära". Ei olnud. Tool lauale, kork maha, mämm.
K läks seepeale kiirappi - kus leiti, et alla pole neelanud ja vahend ise pole ka eriti kuri ja midagi tegema ei pea.
Vedas, seekord.
Aga ikkagi!

Mina kratsisin rasvakriidi jälgi põrandalt maha... jäle töö... ja uduaeglane... ja nõuab keemia kasutamist. Laps tahtis mind imiteerida ja kallas puhastajat maha. Mitte kurku. Aga natuke sattus ikka suhu ka.

Asjade Ove eest ära panek ongi aina keerukam. Ja no objektiivselt ei saa, ei jõua tal igal hetkel silma peal hoida. Paremad lapsevanemad muidugi ütleks, et peaks. Tuleb kodus uus ring teha ja ohutuse pilguga ringi vaadata...

Tahan olla suur

2011-10-12T01:00:00.001+03:00

Ove, tahab õe ja venna ja issi kombel köitel ronida.

Ratastel!

2011-10-12T00:47:00.000+03:00

Alo "juhib" Iidat Politseipargi purskkaevu poole.

Politseipargis

2011-10-10T02:03:00.003+03:00

Meil on õuel hirmsuur priva liivakast, aga me ei viibi seal eriti. Jagame laste õue-aega pigem kahe pargi vahel: Kadrioru ja Politsei.

Nüüd käisin kahel hommikul järjest Politsei pargis. Ove kärus, Alo jalgrattal, Iida tõukekal.

Liiklusohutus. Lapsed ratastel on palju kiiremad kui mina kärukesega. Iidaga poleks muret, aga Alo on siiski neli ja no ei pruugi enne ristmikku peatumine alati meenuda. Nii on mul ohutuse tagamisega pidevalt... mm... jooksmist. Ma ei saa lasta ka lastel enda _taga_ sõita: tont teab, mida nad siis teevad või kuhu koperdama jäävad. Tahan neid kõiki korraga näha!!!

Konkurents. Alo ei kannata, et Iida on kõikjal esimene. Nii hakkavad nad võidu kihutama, seda aga ei taha ma lubada - ohutuse mõttes jällegi - tormates lendavad reeglid peast. Täna leppisime kenasti kodus kokku, et minnes on Iida ees ja tulles Alo. Töötas, kõik oli palju rahulikum kui eile.

Politsei pargi diagonaalideta ristkülik on kõige lollim jäärapäise pargikujunduse näide Tallinnas. Ja selline on ta olnud minu lapsepõlvest saadik. Aga mängimiseks on jällegi väga hea. Sest lapsed saavad seal:

Ronida toredal köitest tornil. Iida sai täna esimest korda tippu. Alo ronib ka, aga õnneks mitte eriti kõrgel.

Rattaga sõita. Ma lasen neil vabalt piki parki ringi lasta. Õnneks on alustaimestik hõre ja ma näen peaaegu kogu aeg, kus nad on.

Mänguväljakul mürada. I&A kiiguvad titekatel vedrukiikedel väga ägedalt ja arendavad mingeid omi mänge. O tutvub liumäe, trepi ja muude atraktsioonidega.

Lisaks on hulk purskkaevi, kastanid, koerad ja koeraväljak, skatepark...

Kui on liiga palav

2011-10-10T00:51:00.003+03:00

Hakati kütma.

Ove käib toast tuppa,
katsub kuumi radikaid õrnalt näpuga
ja püüab peale puhuda:
puh! puh!

Mängumasina mõnud

2011-09-29T14:51:00.004+03:00

Mängudeks on meil Adventures, Sports ja kolm kaasatulnud puldikat: Hexic, Peggle, Pinballi.

1) Adventures - tore. Overheadi on liiast, mänguaeg ise on sellega võrreldes lühike, aga üldiselt meeldib.
2) Sports - pole veel lapsi seda mängima saanud, aga küll saan!
3) Peggle on täiesti OK, õnneks on see demo ja seega vaid viis taset.
4) Hexic on igav.
5) Pinball on samuti demo ja mittemängitav. Alo korra tagus seda, tund aega järjest, :), aga tal oli rohkem vaja puldiga asjatada kui päriselt mängida.

Alo muidu eelistakski puldiga mänge. Tema ei saa aru, et kaugjälgimine on tehnika viimane sõna, talle meeldivad nupud ja pult on neid täis ja seda ta tahab.
Mina aga eelistaks, et lapsed hüppaksid ja kargaksid ja mitte niisama, vaid ägedalt, võidu peale.
River Rush - kui seda tõsiselt võtta - ajab naha paari tasemega märjaks.
Iida aga eile proovis seda mängida nii, et tema on "kepard" ja sõidab parvega maas luurates...

Ning nagu selgub, on Alo lihtsalt liiga väike, et mänge mängida:
http://www.msnbc.msn.com/id/40097124/ns/technology_and_science-tech_and_gadgets/
Ehkki meil on ruumi väga palju ja sensori paigutus täiesti OK.
Alo käed on puldi jaoks liiga väikesed, Kinect ei tunne tema žeste ära, mõnda liikumist (jooksmine) samuti mitte.

Kuid päriselt saab lapsed käima alles siis, kui nad mängivad KOOS.
Ja õnneks Kinect seda ka võimaldab.
Nii et - tore riistapuu!

Pildil: Iida saab punase hoiatusega teada, et ta on telekale liiga lähedale trügind.

Ove 1a4k

2011-09-29T12:10:00.002+03:00

Tegutseb plaanipäraselt.
Mõtleb mitu sammu ette, näiteks:
- läheb lükkab tooli laua juurest minema
- veab enda tooli sinna asemele
- ronib sellesse
- ja nõuab süüa.

Sööb ise.
Pudru ja sarnastega saab üsna puhtalt hakkama.
Ja ise = täiesti ise. Panen toidu taldrikuga ette ja annan lusika kätte.
Mingi aja pärast on taldrik tühi, kõht täis.
Suppi peab söötma.
Joob ka ise, aga maha läheb üksjagu.

Laulab :)

Ronib igal pool.
Diivanid-toolid-kastid - juba ammu.
Sealt edasi lauale, riiulile, kraanikaussi - viimase kuu areng.

Käpib pliidi nuppe ja keelamine enam ei aita.
Hoiame pliiti väljas (elektrikilbist) ja paneme sisse vaid söögi ajaks.

Mängib konstruktoritega.
Alo puust ehitus-konstruktor on täiesti lemmik!

Mängib palli, nii jalg- kui käsipalli.

Sõidab rattatoolis.

Räägib.
Kordab meie sõnu,
saab aru - kehaosad ja elukate nimed ja kindlasti muud veel.

Tahab ise õue - läheb ukse juurde, otsib üles oma kingad, püüab neid jalga tõmmata.

Püüab joonistada.

Käib ringi, padi kaisus - Alo mõju!

Uurib ja uudistab kõike!

Laululapsed

2011-09-28T16:13:00.001+03:00

Iidal käis sõbranna külas.
Suurema osa ajast lapsed - laulsid.
Jõulu- ja talvelaule.

Hiljem panin neile laulupeo DVD peale.
Lapsed võimlesid selle ees - mudilaskooru laulud on liikumisega - ja laulsid kaasa.

Ja Iida sai koori solfedžo kontrolltöö 5+ :)

Alo rattasõit

2011-09-28T15:48:00.001+03:00

Kruvisin Alo velol suvel abikad alt ära. Jõudsin temaga paar korda sõitmas ka käia. No et tema sõitis ja mina sörkisin lenksust / sadulast kinni hoides kaasa.

Nüüd. Käisime lapsega pargis. Mingi hetk sõitis Alo M-M-M muuseumi ees otse trepist alla. Ma karjatasin, et NÜÜD KUKUB ja saab surma või vähemalt haiget. Alo aga ei pand tähelegi, kimas täiega edasi. Nii et ta võtab kahel rattal täiesti vabalt auke, hüpekaid, lompe ja väiksemaid äärekive.

Viimane kord sõitsime ~5 km. Käis uuel jaapani kaldteel ja ronis Russalkat pidi. Kurtis pärast sõitu, et olla väsinud. Ainult sõites polnud sellest väsimusest midagi näha :)

Alol on igav

2011-09-28T15:43:00.000+03:00

Iida käib nüüd koolis ja õpib ja ajab oma tähtsaid koolilapse-asju ja mängib kooli-sõpradega.
Mis tähendab, et peaaegu ei mängi enam Aloga.
Mispeale Alol on kodus - igav.
Minu jutt, et nüüd ei sega Iida sind enam legode juures või kus veel - ei aita.
On igav ja kõik!

Eks siis tuleb A-ga rohkem tegeleda.
Loen talle eraldi raamatuid ette, käin ta'ga eraldi rattaga sõitmas ja üldse püüan talle privaatset aega leida.
Näis, kas töötab...

Päev maal, ehk kes teeb, see jõuab

2011-09-26T02:17:00.000+03:00

Käisime Iidaga Purtses.
Päev sai selline:
- äratus ja hommikupuder
- Vesivärava kohvik, Võidujooksu Statoil
- metsa-vaatlus-peatus Liiapeksi kandis. Jalutame männikus. Määrame seeni. Sööme mustikaid, sinikaid, pohli.
- saarte-vaatlus-peatus Kõrkkülas. Ilm on hea ja mul on binokkel. Näen esimest korda elus mõlemat Tütarsaart.
- ranna-vaatlus Purtse rannas. Meri on kõrge ja külm.
- ranna-vaatlus Purtse rannas. Meri on veidi vähem kõrge, aga ikka külm.
- ranna-vaatlus Liimala rannas. Ronime jõesuu muulil, kurvastame mahajäetud sadama ja tsehhi pärast.
- Rakvere. Ronime keskplatsil ja sööme nooblis restoranis.
Kodus otsisime Google Earthi pealt üles emme ja tegime veel üht-teist.
Kõige selle sibamise vahepeal niitsime ära kogu Purtse, võtsime üles porgandid, nägime ohtralt nõgeseid ja Iida mängis Robiga.
Tegusad!

Aga see kõik oli nädal tagasi. Tänane Purtse-plaan takerdus hambavalu sisse. Mängisin Iidaga tln kikupolikliiniku koridoris yahtzee'd ja vaatasin paistes põskedega hädalisi.

Nõgese projekt

2011-09-23T12:39:00.002+03:00

Iida tegi elu esimese referaadi.
Ülesanne oli "vaadelda, uurida ja kirjeldada mingit taime".
Kuna "kõrvekad" on Iida vanad lemmikud, võtsime need.

Tore projekt oli, kuna pani meid koos lapsega tegutsema.
Jooksin maratoni ja ühe silmaga piilusin, kus nõgest näha on :)
Käisime Kadrioru pargis ja mujal ümbruses nõgeseid otsimas ja pildistamas. No et kuskandis kasvavad, millised on ja kas ikka veel kõrvetavad. Pilt - Iida tehtud siis - ongi sellest, kuidas mina nõgeseid nopin :)

Lisaks päris-nõgestele uurisime ka vikipeediat. Me oleme Iidat interneti imelisest maailmast üsna eemal hoidnud ja seda suurema huviga ta nüüd surfas.

Arendav asi see kool!

Üksi kooli ja koju

2011-09-22T12:02:00.001+03:00

Eile, 21. september oli esimene päev, mil Iida läks päris üksi kooli ja tuli päris üksi koju.

Sellele eelnes 20. september, mil laps pidi kooli juures tund aega lisaks ootama. Tunniplaani osas on meil ränk andmeliiasus: 1 plaan on e-koolis, 2 Iida päevikus ja 3 saatis õpetaja emailiga. Mõnikord need klapivad, aga mitte alati - ja me seekord vaatasime valest kohast. Igatahes oli tund üksi ootamist piisav, et lapsel "ähh aitab sellest jamast, tulen edaspidi ise" krõks ära käiks.

Iida koolitee on muidu lihtne, Raua või Tina tänavat pidi edasi-tagasi. Aga see ületab kaks ristmikku. Esimene, viie tee rist meie maja juures, on isegi mulle vastik - lähene kust tahad, ikka on "pime" nurk. Teine, Raua / Kreutzwaldi, on fooriga. AGA just sellel ristil sai surma minu hea kursavend Peeter. Mis teeb mu selle koha suhtes...noh... hellaks. Iida on liikluse osas "tüdrukulikult" ettevaatlik, aga ikkagi, eks.

Tegelikult liigub Iida ise ringi juba ammu, aga piiratumas ulatuses. Näiteks olen ma Alot lasteaeda viies Iida sealt kooli saatnud, juba eelmisel sügisel vist. Ta käib naabertänavatel külas, kooliga kusagil, jne. Aga üldiselt on ta ikkagi üsnagi vatitupsu-laps, klassiõed sõidavad ammu bussidega piki linna.

Valgus kõnnib Kadriorus

2011-09-16T01:29:00.001+03:00

Sõitsime Iidaga koorist koju, kui nägime Luigetiigi kandis tulesid
Sügise alguse valguspidu on jälle siin!

Tõmbasin IAOle hilbud selga ja jõudsime kenasti Bonzo viimaseks lauluks kohale. Alole avaldas nii kõva häälega onu kõvasti muljet :)
Seadsin meid tiigi kaldale käru vihmakattele istuma.
Tulevärki nägime otse esireast ja oma nina all.

Pärast sai veel suure kivi otsa ronida (MMM ees) ja lompides joosta ja ahjusaia kohupiimaga.
Oleks kõik sügisõhtud nii toredad!

Pgm-mgm

2011-09-15T13:30:00.005+03:00

Ove sõnavara kirja pannes meenus, et vahepeal kasutas ta ohtralt sõna "pgm" või "põgm". See oli veel enne "kmp / kõmp" aega.
Nii et me kutsusime teda ennast ka hellitavalt "põgõm-mõgõm" või "põgõš-mögöš".

"Tere hommikust, meie kullakallis pgm, tule sülle!"

Unejutt: Rasmus, Pontus, Lontu

2011-09-13T14:38:00.005+03:00

Viskasin Printsessid nurka (Iida meelehärmiks, aga tal läks kohe üle & lubas ise läbi lugeda) ja võtsin klassika asemele.

Lindgren on hea, hirmus hea. Ta maalib õnnelikku lapsepõlve nagu ei keegi teine. Aga RPL on huvitav veel muu pärast ka. Rasmus on 11, Iidast vanem. Nii näitab raamat "natuke suuremate laste" maailma, mis on temal alles ees. Esimesed leheküljed käsitlevad näiteks nähtusi: õpetajale valetamine, iroonia, klassist välja viskamine, koolitüdimus, isa & vanema_õe eest hoidumine, pruudid-peigmehed. Palju, eks!

Kuna me jutud ei käi ranges "lapsed-teki-all-silmad-kinni-ja-ei-piuksugi" režiimis, selgitan ma lahti ka, mis toimub. (Miks Trips turtsudes ära kaob, kui Rasmus Joakimit mainib?). Lisaks oli "viskas kulli ja kirja" praktikum. Tegin kaks paberlennukit ja esimesena sai lennuki laps, kes kulli-kirja "võitis".

Iida kuulas, nii et kõrvad liikusid. See veidi-vanemate teema on talle selgelt põnev. Alo kuulas ka, kuid tal on asjadest veidi... hm... naiivsem arusaam. Meeldis muidugi tallegi! Ja lapsed on lugemise eest niiiii tänulikud ja pärast niiiii malbed, et lausa pisar tuleb silma!

Hea unejutt on päeva kõige toredam osa!

Unejutt: Kuldsulgedega hani

2011-09-12T08:09:00.001+03:00

Pakkisin laste raamatukastid lahti ja laotasin riiulile.
Ühtlasi taastasin õhtuse unejutu kombe.
Esimene lugu - "Kuldsulgedega hani", Iida Printsesside raamatust - pani mu igatahes mõtlema.
Kuidas on võimalik, et selline kräpp leiab tee raamatukaante vahele?
Või üldse populaarne on?
Vanad muinasjutud imevad enamjaolt ikka sajaga.

Hiljem:
Lugesin netist veel kolme versiooni samast loost. Kõik olid sama jamad. :( Ja see tundus kogu raamatu kõige normaalsem jutt olema!!!

Nagu mees

2011-09-10T12:20:00.003+03:00

Nelja-aastane askeldab omaette ja kommenteerib ise:
"Täitsa jama küll selle kuradi loomaga."

Lasteaia halb mõju, raudselt!

Esimesed viied ja muud kooliasjad

2011-09-09T15:39:00.000+03:00

Iida sai koolist kolm viit.

Oleme ausad - vähemalt üks neist on mulle. I nimelt jäi tõbiseks (mingi kiire ja kerge külmetus) ja oli kaks päeva kodus. Teise päeva veetsime me põhiliselt õppides. Tegime järgi tundides tehtud harjutused, tegime ära kodused tööd. Ja õppisime pähe nii muusikatunnis võetud laulu kui eesti keeles antud luuletuse. Veel hommikul enne kooli minekut kordasime üle. Ja ennäe - luuletust küsiti kõigilt, ka neilt, kes puudunud. Ning Iida saigi viie.

Teiselt poolt - kui Iida ise oli samuti tubli ja tõesti pingutas.

Tundub, et kool - või noh, tegelt siis õpetaja - on range. Puudumine ei ole vabandus: kui oled koolis tagasi, siis peab kõik olema tehtud ja õpitud. Arutasime Iidaga ja leidsime mõlemad, et nii ongi hea.

Kooliasjadest aine kaupa:
- eesti keel - läheb vist hästi
- matemaatika - üsna üle kivide-kändude. Eile võtsime arvutades klotsid appi. Näitasin, kuidas "12 + 8" ja "13 + 7" pusleks visualiseerida ja sellega arvutamist kiirendada ja kergendada. Siin tuleb mul kodus kõvasti tööd teha.
- loodusõpetus - lugesin õpikut, mulle tundub huvitav, küllap Iidale kah
- inglise keel - hmm. VHK eelkoolis oli Iida inglise keele tulemus null. NULL. Sellel on osalt subjektiivne põhjus pinginaabri näol - laps istus sõbrannaga koos ja kihistas, mitte ei õppinud. Seda nüüd ehk ei juhtu. Aga lisaks tundub mulle, et I-l on probleeme mõne häälikuga. Eks näis.. Millalgi tuleb inka õpsi jutule minna. Õpetaja ise ja seega ka keeletund meeldivad aga lapsele hirmsasti!
- kunst - saab viisi, ju siis ka hakkama
- muusika - Iida laulab hästi, aga ma ise pole ikka aru saanud, mis on helistik
- inimeseõpetus - see on on siuke üldarendav õppeaine, kus eriti feilida vist ei anna
- kehaline. Iidal pole ikka veel trenni!!! Minu kala. Aga me tõesti ei suuda logistikat / transporti välja mõelda. Täna on Iidal pärast kooli kunstiring ja tulemusena on mul päev otsa nahk higine, kuna jooksen, Ove näpu otsas, linna pidi ringi.

Tahtsin Iida pikapäevarühma panna. Läksin (samamoodi - Ove näpus, nahk higine) kooli, kirjutasin avalduse ja andsin ära. Ja sain siis teada, et sellel aastal 2. klassidel pikapäevarühma ei ole. Eelmisel aastal oli. Iidale ütlesin, a talle ei jõudnud selle fakti kogu õudus õnneks kohe kohale. I2 ju käib pikas päevas! (Või I3? kuidagi peaks sõbrannasid siin identifitseerima, aga nimesid ma teiste laste puhul blogis kasutada ei taha. Igatahes on Iidal kaks sõbrannat, kes omavahel peaaegu nimekaimud. Ja on veel I4, Iida enda peaaegu-nimekaim. ) Mõlema "teise I-ga" on meie oma nagu sukk ja saabas. Mul ei olnud elu sees selliseid lapsepõlvesõpru!

Pikapäevarühm oli nii ebamaiselt mugav, et selle ärajäämine tundub täiesti mõeldamatu. No ok, laps võib ise koju tulla, aga mida ta sööb? PP andis pmst tasuta korraliku lõuna kätte. Aga noh, küll kuidagi saab.

Ove 1a3k

2011-09-09T02:51:00.001+03:00

Kõnnib. Kõndima hakkas tegelt Sõrves, aga seal oli see kohmakas ja käputamisega segi. Nüüd on laps täiesti vabalt jalgadel.

Ronib trepist üles. Mitte et ma väga laseks.

Käpib pliidinuppe. Keelamine alguses aitas, aga enam mitte. Vajutamise trikile sai ka paari päeva eest pihta. Täitsa jama! Lahenduseks võtsin pliidi kilbist välja ja panen sisse ainult siis, kui ise midagi teen.

Ei karda peaaegu üldse midagi. Tolmuimeja, mis normaalse lapse kapakil põgenema paneb, tekitab tas vaid uudishimu.

Käib mõnuga ja lõbusalt vannis.

Aitab riietumisel kaasa. (Juba väga ammu tegelt.) Kesse kirjutas, et ülepea särgid halvad, sest laps jonnib neid selga pannes! Õue minnes tassib jalatseid kohale - teab täpselt, kes mida kannab. See komme pole uus, vaid juba suve algusest.

Mängib iseseisvalt väga pikalt. Elektroonilised lelud, lihtsamad konstruktorid,

Lülitab lampe sisse-välja. Ma olen siis lasknud kah, et las lülitab..

Puurib. Tal on mängu-puur, mis asjade vastu pannes põriseb. Ove käis päevade kaupa ringi ja aina puuris kõike :)

Magab ööd läbi.

Räägib.
Sõnavara piirdus väga pikalt (umbes vanusest 10k...12k) ühe sõnaga: "kõmp". Või "kmp". See tähendas eeskätt lampi. Ka Alo esimene sõna oli "lamp", nii et vennasse. Me olime aga veidi mures: varem tundus ta lalin olema vaheldusrikkam ja "arenenum". Igatahes kandis Ove mõnda aega hüüdnime "kõmp".
Nüüd on sõnu ohtralt.
- emme! Käib ka minu kohta :) Tegelt on selle sõna tähendus "TAHAN TÄHELEPANU ja KOHE!". Erinevaid nõudlikkuse varjundeid on väga palju, enamik neist veidi vastikud, kuna viitavad puudujääkidele vanemlikus hoolitsuses.
- kaka! Kehtib nii õiges tähenduses (kaka on või tuleb) kui ka rõõmsa märkusena "näed, sa vahetad mu mähkut ja mulle väga meeldib". Sest, jah, mähkuvahetus koos kaasneva siputusega tõesti meeldib.
- mämm! ja mämm-mämm!
- uua!
- plõks / klõps. Pliidi nuppude kohta
- kõmp! Kõikide lampide kohta, kroonlühtrist kükloobini.
- oo-vää!!! Ma ei tea, kas ta teab, et see on ta nimi. Aga aeg-ajalt hõikab ta nii :)
- sokk
- aitäh!

Aru saab laps muidugi palju rohkemast.

Kodus!

2011-09-09T01:56:00.002+03:00

Vana sissekanne, septembri alguses kirjutatud:
Oleme tagasi Kadriorus.

Lapsed naudivad lagedat vaba pinda ja müravad. Ove on mängudes vägagi sees, mõnikord küll ainult objektina.

Vene naabritädi käis ja tegi juttu. Ta oli pika suve jooksul juba muretsenud, et et kas ka meie, viimased ja ainsad remondi-eelsed elanikud, oleme siit majast kadunud. Talle teeb selgelt rõõmu, et vähemalt üks pere suutis omanikevahetuse üle elada. Mulle teeb omakorda rõõmu, et kellelegi meie käekäik korda läheb.

Õue vaadates võtab silme eest kirjuks. Lapsi on terve pilv. Koolieelikud on ratastel väga võimsad!!! Täiesti kohatu oli hirm, et õuest saab autode kodu ja lastel pole seal asja. Kohe alustuseks on kahel naabrilapsel sünnipäevad, ühel käis Iida ja teisel nii I kui A.

Täna tegime meie "suurtega" ringi Kadriorus. 5 km. Alo jalgrattal ja Iida tõukekal ja mina sörkides kõrval. Alol tuleb kaherattalisel sõit täitsa hästi välja, ainult start vajab veidi abistamist. Väike, madal ratas on õppimiseks hea variant: kukkuda peaaegu ei saa, sest enne läheb lihtsalt jalg maha. Ning kitsastel, kaldus tänavatel on kaherattaline lõpmata parem riist kui abikatega ratas. Abikad lükkavad jalgratta iga takistuse / kaldus teelõigu / augu peale ümber. Kahene läheb aga igalt poolt mõnuga läbi. Iidaga olin ma samadel tänavatel täiega hädas, Alo saab ise hakkama. Ja Alo selgelt naudib kiirust - erinevalt sama vanast Iidast.

Mitte et I nõrk oleks. 5 km tõukekal on tõsine sõit. Ma tean!, sest ma olen tulnud tõukerattal Alo lasteaiast koju - 400 meetrit ehk - võtab võhmale!!!

Karpide karp

2011-09-09T01:05:00.002+03:00

Karbist tuli karp, millest tuli karp, millest tuli karp, millest tuli karp.Selle vidina imelisusest sain aru, kui tehtud "screenshotte" vaatasin.Mina, keset ööd, elutoas, hüppamas...

Ümberütlus

2011-09-07T17:13:00.000+03:00

Alo: "Issi, kus sul see väikeste asjade koop on?"

Home Alone, esimene osa

2011-09-05T11:15:00.001+03:00

Kui Iida isaga koolmajja jõudis, polnud tunnid veel alanud. Ega alanud veel niipea. Sest loll lapsevanem vaatas tundide algust valesti. Nii päevikust kui e-koolist...

A üldiselt läks hästi. Alo on aias. I on koolis. Mõlemal on kaasas kohased riided (no ma arvan vähemalt), vahetusjalatsid, Iidal suur hulk koolikraami. Eile jõudsime parki mängima, rattaga sõitma, vaatasime filmi (Jääaeg) ja valmis Iida elu esimene kirjand. Ovel on kõht täis, tagumik puhas, puhas mähe jalas. Kati aga on - Batumis.

Sööb ise!

2011-09-02T12:53:00.001+03:00

Ove sööb edukalt kahvliga.

Üleeile andis Kati talle taldrikutäie õunalõike. Mitte laua taga, vaid lihtsalt pani taldriku toolile, et ise võtku. Kui mina kohale jõudsin, oli Ove kusagil hankinud KAHVLI. (Pole aimugi, kust!) Ja sõi õunu kahvliga. Täiesti korrektselt, et õunatükk kahvli otsa ja siis suhu, ja suurte tükkide puhul hammustas tükke.

Eile sõi ta minu nähes, samuti kahvliga, ära kausitäie makarone. Hakklihaga, neidsamu, mida ma tikri blogis avalikult maha teen. Peaaegu puhtalt, ei maas ega toolil ega põlletaskus polnud pea midagi.

Küps ja andekas laps, eks!

2. klassi alguse matemaatika

2011-09-02T11:12:00.001+03:00

Esimene päris koolipäev on algamas.
Aga millal?

1) lapse päevik kirjutab: kool algab 9.00 ja on 7 tundi
2) e-koolis on tunniplaan: kool algab 8.00 ja 6 tundi
4) helistan klassiõele, too teab: kool algab 9.00 ja 5 tundi
3) teine klassiõde teab ka: kool algab 9.00 ja 3 tundi

Küsimus:
Mis kellaks peaks lapse kooli viima ja mis kell talle järele minema?

Rattamatkal, Iidaga

2011-08-29T00:11:00.001+03:00

Ümber Kakerdaja järve: 36 km piki päris vastikuid kruusakaid.
Iida sõitis vapralt ära. No tõusudel ma natuke aitasin. Mis teha - tüdruk ju - jõudu ei ole. Aga vastupidavust on küll!
Saime mu elu parimaid mustikaid - suured, maitsvad, palju.
Pärast sai Kakerdaja raba vaadata ja järve ja lõkke ääres pusida.

Tore, kui oma lapsed nii suureks saavad, et nendega asjalikke asju saab koos teha. No muidugi matkatakse ka palju väiksematega... aga... ma... mm... ei tahaks. Kuid Iida on väga hea kaaslane. Hästi vähenõudlik, hakkamasaav, leplik. Ja nii õnnelik-tänulik koos veedetud aja üle!

Iida ja Kati Brüsselist tagasi

2011-08-25T15:34:00.001+03:00

I & Kati saabusid eile öösel Brüsselist tagasi.
Käisime Aloga lennujaamas vastas.

I hüppas mulle kõigepealt kisaga kaela, ja siis pmst plahvatas muljetest. Alguses pritsis nii, et igas lauses oli kaks sündmust ;) Et me käisime metroos ja muusikamuuseumis, saime palju koletisi ja mangostane, nägime lennukilt öist Tallinna ja Belgia politseinikke, ja nii edasi ja nii edasi.

Kati ehk kirjutab pikemalt.
Aga - oli väga hariv ja mõlemale väga hea reis!!!

Wall-e

2011-08-22T13:08:00.003+03:00

Kuhu seab üksikuks jäänud lapsevanem oma esimesed sammud?
Eks ikka filmipoodi.

Sealt tuli koju Wall-E, rõõmsa lõpuga romantiline düstoopia.
Alole meeldib täiega. TÄIEGA. Me istusime koos teleka ees ja ma seletasin jõudumööda lahti, mis toimub. Neljasele sobival tasemel muidugi. Järgmisel päeval seletas Alo elevalt mu emale ja pärast seda külalistele, mismoodi robotitel see värk käib ja kuidas ta alguses arvas, et on üks robot, ja siis, et kaks, aga siis tuli välja, et mustmiljon!! ja mismoodi magneti küljest lahti saab (tulistades) ja kuidas kosmoselaeva keskel on punane täpp ja... ja... ja... ja!!!!

Jalaga-pepusse-huumor on filmist täiesti välja jäetud. Hollywoodi varasemat toodangut tsiteeritakse täiega, aga sedagi väga... armsal... kombel.
Väga hästi tehtud, südamlik Pixari animatsioon!!!

(Filmi süžee on muidugi üksainus suur loogikaviga. Wall-e ja Eve tegevusest ei sõltunud mitte midagi. Kui see ükski taim olekski ära koolnud, oleks järgmine aastakäik sonde leidnud terve planeeditäie klorofülli. A noh...)

Poistega linnas

2011-08-22T03:42:00.002+03:00

Oleme poistega nüüd käinud:
- AHHAA-s igavlemas
- politsei pargis ronimas
- Rocca-Stroomi teel tõukerattaga sõitmas
- loomaaias.

Loomaaed oli kõige toredam, sest tegime seal vähe. Vaatasime kakke ja kotkaid, käisime lastekas, piilusime veel paari üksikut looma ja ronisime pukktuuliku peal. Kõige selle juurde rohke jutt - Alo on mõnusalt uudishimulik ja hea kuulaja. Sai palju parem käik kui tavaliselt, kogu aeda läbi tormates!

Ja tõukekal sõidab ta kui tuul. Tuleb vaid autode eest hoida.
Ja ronib hästi.

Ja saame me hirmus hästi läbi. A kuulab täiega sõna ja püüab igati olla hästi hea laps. Ja A hoiab Ovet - nii tehnilises kui emotsionaalses mõttes. Mina omakorda annan Alole niipalju vabadust kui vähegi võimalik. Ta on praegu ju "vanema lapse" staatuses, las siis otsustab ise, mida teha ja mida tahta!

Panna Cotta

2011-08-20T23:45:00.007+03:00

Lugesin siit, et panna cottat olevat "uskumatult lihtne valmistada" ja "eriti hästi maitseb ta koos hapumate marjadega". Esimene väide vihastas - kuidas saab olla termineid "želatiin" ja "vanilliektrakt" sisaldav asi lihtne? Teine aga pani huvi tundma: külmkapis on liitrite kaupa värskeid punaseid sõstraid, millega ma midagi ette ei oska võtta.

Želatiini, nagu selgub, saab lihtsalt poest osta. -Ekstrakti asemel leidsin otse kodust -suhkrut. Ja kõik muu oli tõesti lihtne. Tulemusena tekkis magus valge sült. Siidiseks ma seda ei nimetaks. Järgmisel korral (st homme - ostsin kõiki koostisosi topelt, et kui esimene vasikas aia taha läheb) panen vähem želatiini, panen vähem suhkrut, kuumutan rohkem. Inglise keeles öeldakse "simmer".

Aga punase sõstra toormoosiga tuli tõesti väga maitsev.

Vähemalt minu arvates.

Sest Alo ei võtnud seda suus sissegi,
Ove sõi paari lusikatäit ja oksendas siis kõik välja tagasi.
Tänamatud jõmpsikad!

Iida on aga emmega Belgias, nii et mul on siin veel mitu päeva aega retsepte proovida ja poisse uute maitsetega kiusata :)

Retsept ise:
- sega 50g suhkrut 0.5 liitri vahukoorega, kuumuta suhkru sulamise või keemiseni
- lisa 1 või 2 tl vanillisuhkrut
- limasta 12 g želatiini soojas või külmas vees, lisa
- vala segu magustoidu-kaussidesse laiali ja jahuta 2 või 4 tundi
- serveeri koos punaste marjadega.

Järgmisel korral:
Kui želatiin & vanill olemas, on retsept tõesti imelihtne. Kuid - tulemus tuli täpselt sama, st liiga "kõva", ehkki želatiini panin vähem. Kirjelduse järgi peaks p.c. napilt koos seisma. Vaatan homme, kuidas Rucola oma välja näeb...

Lapsed Purtses

2011-08-19T13:33:00.000+03:00

Suured Lapsed veetsid nädalakese Purtses.

Neil oli seal hea. Said kahekesi olla ja omavahel mängida. Sõrves mängis I eelkõige naabri-T-ga - Alo olla juba nõudma hakanud, et see vastik plika sealt lõpuks ometi ära viidaks. Purtses olid vaid nemad kaks ja suur vabadus. Ma saan aru, et minu ema hammas neile eriti peale ei hakanud, möll olla käinud hommikust õhtuni.

See üldiselt meeldib mulle. I & A vanusevahe on täpselt kaks korda: 4 vs 8. Aga nad saavad niiii hästi hakkama. Leiutavad mänge, toimetavad, müravad. A muidugi kopeerib oma vanemat õde väga palju, aga tegelikult lendab ka tema fantaasia laias kaares.

Mõned mängud:
- aeda pesunööri alla oli moodustatud kraav, millest sai nööri abil üle hüpata.
- kivitrepil oli tõsine toksimistöökoda
- samal trepil teisel pool - seenekasvatus
- rannal "kilpkonna" kivi peal mängiti laevnikke-merehädalisi
- roniti õunapuude otsa, ja vähemalt mõnes kohas kasutati selleks köit

See metsikus tuli nendega maalt kaasa, poes ja kohvikus käia oli lastega päris piin. A no üldiselt meeldib mulle pigem "ainult mürab" kui "ainult jonnib" või ainult nohiseb" laps.

Ja ka tubasteks tegevusteks jäi aega.
Iida sai oma suvekirjandusega ühele poole,
hakkas EE laste-ristsõnu lahendama,
proovis malemängu ära õppida
ja hakkas telekas mingi uue "Eesti Mängu" fänniks.

Telfiinide teel

2011-08-15T12:10:00.001+03:00

Tapsed ton tõtnud tasutusele toma talakeele. Tee on tihtne, tuleb tigale tõnale tette panna "t" tõi tasendada tesimene taastäälik "t"-iks.
Tariandid:
- sasutada singit seist sähte
- norrata nama na niitnõnade nosadega

Tiida tütleb, tet too tolla telfiinide teel.
Ta imestas täga, tui ta temaga telles tuhelda tuutsin.
Tastasin, tet tissid tu, teadagi, toskavad tõike.
Tehkki tuleb tunnistada, tet tited taldavad teda talju tabamalt - toravamalt, tigu tegemata - tui tina.

Iida 8 a

2011-08-09T12:18:00.002+03:00

Pilt ütleb kõik, eks. Sünna pidas end jälle Sõrves. Täiesti ilma igasugu kava ja sisuta, et las lapsed tulevad kohale ja ise vaatavad, kuis hakkama saavad.

Saidki, väga hästi :) Ronisid kõrvaolevas mängumajas, jooksid võpsikus ringi, sussutasid lõket. Alo jaoks oli olemas naabri-J. Kõigil oli tegevust. Ka vihm hoidis end kuni sünna lõpuni vaos ja isegi sääsed olid miskipärast lesta tõmmand.

Vembu-tembu-maal

2011-08-09T12:11:00.002+03:00

Leidsime end plaanidest täiesti prii pühapäeva hommikus. Kiire mõtlemise tulemus - läheme suurte lastega V-T-maale!

I pani elevalt kilkama ja luges mulle ette, mis seal kõik on. Ta olla kunagi käinud. Ja tahtvat väga veel :)

Olimegi terve päeva seal (me = mina Iida Alo.) Lapsed said hästi hakkama, sõitsid ja ronisid ja mängisid üksteisega ja käitusid üsna küpselt. Ma ei võtt meelega ühtegi sõpra ega sõbrannat kaasa, sest Sõrves on lapsed kogu aeg eraldi, I majandab Triinuga ja A igavleb, nüüd sai vahelduseks selline koos-toimetamise-päev.

Trennid

2011-08-08T11:10:00.000+03:00

I eelmise aasta ringid olid:
- ballet, 2x nädalas + esinemised ja lisaproovid (harva)
- laulukoor, 2x nädalas + esinemised ja lisaproovid (tihti)
- joonistamine, 3 tundi laupäevahommikul
- ujumine - kevadel - enne tundide algust

Ballett jääb sel aastal ära.
Joonistamise tõstame laupäevalt nädala sisse ja lühemaks.
Ujumise kohta ei tea.

Küsimus: kas võtta midagi asemele?

Ja Alo on minu hinnangul küps mingisse trenni minema.
Kuid millisesse?

Iida laagris

2011-08-08T11:07:00.000+03:00

Iida käis Rannapungerja laagris, 9 päeva.
Sai üldiselt hästi hakkama.
Muljed on aga segased.
Ütleb, et meeldis, aga tagasi minna ei taha.
Põhjus tundub olevat liigne distsipliin. Jutud vile järgi õue minekust, näiteks. "Laager oli nagu OK, aga järgmisel aastal ei lähe" tundub ka sõbrannade ühine seisukoht olema.

Enne käis veel ühes laagris - koori omas, Karepal.

Lapsed maal

2011-08-08T11:05:00.000+03:00

Ove (1a2k)
- on hakanud seisma ja kõndima. Ebakindlalt ja natuhaaval, aga ikkagi
- ronib kõikvõimalike asjade otsa ja saab igale poole ligi
- ronib edukalt mööda õue, rohtu / mulda / putukaid suhu toppimata
- pole arendanud ühtegi marja- ega muud allergiat

Alo
- on lõpuks ometi maa-laps, kes ei karda paljajalu murul käia
- õpib rattaga ilma abikateta sõitma
- sai endale oma ammusoovitud vibu!
- vaatab hoolega igasugu maatöid ja "õpib" neid. Näiteks "oskab" ta nüüd palkmaja ehitada.
- mängib parema puudumisel Ovega

Iida
- on päevade kaupa naabri-T seltsis ja ära
- on titehoius täiesti abiks

Iida sai EOL koodi

2011-07-13T13:32:00.000+03:00

EOL kood: 17489
Nimi: Iida Virunurm
Valitud klass: N8

Lapsed maale!

2011-07-13T13:30:00.000+03:00

Iida - Peipsi ääres laagris - 9 päeva.
Alo - vanaemaga Purtses.

Eks näis, kuidas Iida toime tuleb. Küllap tal seal hea on! Kaasa sai palju riideid, natuke taskuraha ja palve prillid terveks jätta. Telefon on ka kaasas, aga küllap ta mängib selle sinnasõidu ajal tühjaks ja jätab siis laadimata. Pmst eeldan ma, et kuulen tast järgmine kord... oeh, kauges tulevikus. :)

Suvel Haapsalus

2011-07-11T00:59:00.000+03:00

Käisime sõpradel külas.
Suvel, juuli alguse kandis, enne minu Alpe.

Haapsalu on mitmeti mõnus.
Ta on väike, igale poole saab jala.
Kogu aeg antakse hästi ja palju süüa.
Kogu aeg on ilus ilm.
Ja igal pool on meri.

Käisime Väikeses Viigis ujumas.Käisime Paralepa rannas. Lapsed said selgelt liiast päikest!
Käisime ameerika autode rong-sõitu vaatamas. Öösel. Üli tobe tundus! Alo arvates oli jälle super äge.

Alole endiselt ei meeldi meri ega mereäär - mererohtu kardab, kivikesi rannal pelgab, viriseb iga asja üle.
Ove sai esimest korda elus merde. Lustis hirmsasti - plätsis, käputas täiel käigul, no kohe hirmsasti meeldis.

Tore on, kuidas kohalikud ja meie lapsed läbi saavad.

Iida esimene päevak

2011-07-05T21:21:00.001+03:00

Viimsis / Rohuneemes, poolsaare tipus metsas.
N14 rada
1.89 km, 6 KP

Jalutasime muidugi, mitte ei jooksnud.
Kompassi hoidsin endale.
Püüdsin vaadata, et laps:
- saaks aru, kus ta kaardil on
- hoiaks kaarti õigetpidi käes
- teeks ise teevalikuid

Kaardi hoidmine oligi kõige keerulisem. Maastikul läheb lapsel kogu tähelepanu kõndimisele: et ei komistaks, ei kõnniks teelt välja ega vastu puud ega nõgestesse. Seega kaob asukoht kaardilt ära.
Aga muidu sai Iida hästi hakkama.
Põhimõtteid taipas kohe.
Tingmärkidest sai aru - mets, lagendik, tee, oja jne.
Legendist sai aru - "nüüd otsime kivihunnikut, nüüd teede risti".
Püsis kaardil, enam-vähem.
Ja oli pärast väga vaimustuses!
Ja tahtis umbes kohe uuesti metsa minna.

Pikk muinasjutt laste laulupeost

2011-07-05T12:55:00.004+03:00

Eelmine laulupidu
Kui Alo sündis, käisime Iidaga vaatamas eelmist koolilaste laulupidu.
Eelkõige selleks, et lapsele teada anda: väikevenna kõrvalt jagub meil tähelepanu ka sulle!
Meil on eelmise peo DVD ja me oleme seda miljon korda vaadanud-kuulanud. Kõige rohkem sülesoleva väike-Alo uinutamiseks :)
Nii on mul laste laulupidu tugevalt seotud tundega "meil on nüüd KAKS last", ja sellisena väga tähtis.

Sügis
Meil polnd üldse plaani Iidat veel ühte "trenni" panna.
Kui Ellerhein tuli kooli ja katsus ja kutsus tüdrukuid laulma, siis oli pikk mõtlemine. Lapsel niigi mitu ringi, ja kas me saame hakkama ta toomise-viimisega.

Aga:
1) koor oleks pikapäevarühma ajal, kus laps niikuinii kodust ära,
2) käima pidid hakkama ka pinginaaber-sõbranna ja naabrilaps-sõbranna,
nii arvasime, et koormust see suurt ei lisa ja transat saab kombineerida. Ja kuna
3) lasteaia-õpetaja oli tungivalt soovitanud Iidat muusikaliselt mitte unarusse jätta,
siis ütlesime "ok, proovime".

Proov prooviks, aga laulud tuli pähe õppida ise. Lisaks lisa-proovid, esinemised. Nii et koormust tuli juurde küllaga. Ka carpooling ei läinud nii libedalt kui lootsime. Aga saime hakkama ja lapsest sai laululaps.

Noteworthy
Laulud tundusid mulle rasked. Kartsin, et nad ei jää lapsele meelde - ei viis ega sõnad. Sõnu kodus tuimalt, tekstina pähe õppida tundus aga juhm.

Võtsin last aidata. Kuna ma ise noodi järgi ei laula, siis panin viisid arvutisse. Proovisin paari programmi, jäin Noteworthy Composeri juurde. Prooviversioon on tasuta, ehkki olin valmis maksma ka.

Noteworthy on mugav ja väga võimekas. Sellega saaks sisse lüüa ka terve sümfoonia. Mu vajadus oli väiksem: üks hääl + sõnad. Kuid seegi polnud solfi-võhikust minu jaoks lihtne. Kõige keerukamad olid kordused, sest trükitud noodid ei ole päris "ranged". Kuid mida edasi, seda sujuvamalt läks. Arvuti piiksus viisi ette ja näitas jooksvalt sõnu, Iida ja mina laulsime kaasa. Algul raskena tundund meloodiad muutusid lihtsaks, loomulikuks ja omaseks. Iida sai järje peale.

Ellerheina jõulukontserdi laulud olid mul igatahes kõik peas.
"Laps peab sündima", "Väike trummipoiss", "Päkapikk, kel oli nohu" ja hea hulk teisi.
Iida mälu ja viisipidamine on paremad kui mul. Nii et kui mul oli laul selge, siis olin kindel, et ka tal.
Meie kodutöö märgiti kooris tunnustavalt ära.

Minu isiklik solfedžo-feil

Noote sisse tippides tekkis tahtmine aru saada, mida ma teen. Kooli muusikaõpetus on must laia kaarega ringi käinud: viisi ma veidi pean, aga teooria on null. Painasin siis kõik tuttavaid, et nad mulle selgitaks, mis on helistik. Lugesin internetist ja laenasin endale kitarrimängu õpiku.

Tulemus: sain palju targemaks, aga mitte millestki aru. Muusika-inimesed eeldavad sult baasteadmisi, mida mitte-muusikutel lihtsalt pole. Lisaks on kõik asjad täiesti suvalised. Miks on oktav jagatud 12, mitte 10 või 13 või 20 vahemikuks? Miks on helistiku jaoks valitud sealt just 7, mitte 5 või 11 tooni? Miks ei võiks nende vahed olla ühesuurused, milleks see pool- ja täistoonide nali? Kas noodijoonestiku mõnel joonel või helistiku mõnel noodil on ka absoluutne, mitte suhteline kõrgus? Kas Pütaagoras leiutas oma koma ise või on see mõne kiusliku deemoni kätetöö?
Ja - miks ei võiks see teooria kusagil LIHTSALT kirjas olla?
Ja - kuidas sellest mollide-dieeside purust nooti vaadates aru peaks saama?

Lasin mitmel tegev-lauljal oma küsimustega juhtme kokku. Abi neist suurt polnud. Noodist laulda suudavad une pealt ükskõik mida, küsimustele vastata ei oska.

Pika pusimisega tegin endale kromaatilisete ja diatooniliste heliridade mõisted selgeks. Aga selgeks sai ka see, et solfedžost mulle praktilist kasu pole, lahtisi otsi on liiga palju ja nooti lugema ma selles elus ei hakka.

"Teie kui lapsevanem ei peagi millestki aru saama", rahustati mind koorist. "Laulab ju laps, mitte teie. Aga talle õpetame me ise kõik selgeks."

Lasin Iidal endal ka Noteworthy'ga mängida. Tippis noote - neid saab sisestada nii noodijoonestikule kui "klaveril" - ja pärast kuulas oma "lugusid". Päris solfi-õpetust see küll ei meenuta ja ammugi ei asenda, kuid vähemalt on lõbus. Ja ehk saab nootidest, kõrgustest ja taktidest paremini aru.

Laulupeo laulud

Ellerhein hakkas laulupeo laule õppima veebruaris. Hakkasin ka neid noote arvutisse tippima. Nüüd on mul oma Eesti hümn, "Mu suul ei ole sulgejat", "Suvelaul" ja "Kordamiseks" ja mõni veel. Aga Iidale neid enam vaja ei läinud. Tal oli rütm sees ja laulud said ka proovides selgeks. Nii jätsin poolest kevadest Noteworthy sinnapaika. Laulsime küll koos ka, nii et ka laulupeo repertuaar on mul poolenisti peas.

Kontserdid
Õppimise kõrvalt käis koor esinemas ka:
Mustpeade majas - jõulukontsert, 5. detsembril 2010.
Nokia kontserdimajas - Kullo juubel, 20. märtsil 2011.
Vist Estonias, millalgi kevadel.

Laululaager
Ellerheinal / Kullol on suve alguses Karepal laager.
Iida jaoks oli see elu esimene "vanemateta" olemine.
Neli päeva ise!
See aasta sattus olema nadi aeg: sadas vihma, merre ega mere äärdegi ei saanud.
Me pakkisime talle kaasa meeletu kuhja riideid ja palju õpetlikke sõnu.
Iida suhtumist iseloomustab hästi asjaolu, et hoolimata neljast päevast koerailmast ei viitsinud laps kummikuid kotist välja otsida.
Mida ta seal laagris muud tegi - pole meil poolt aimugi. Igatahes oli ta tulles heas tujus ja õnnelik.

Enne laulupidu

Millalgi kevadel oli ettelaulmine. Sellest saadi "läbi".

Koor tellis kostüümid - väga ilusad - heledad ja rahvalikud ja lastepärased.

Enne päris pidu oli päevatäis proovi.

Laulupidu ise
Tallinn oli rongkäigus esimene. Iida läks varakult Vabaduse väljakule.
Kõik meie teised käisime rongkäiku vaatamas. Alo, Ove, Kati, mina.

Ka peol olime alul kõik koos. Mudilaskoorid laulsid kohe algul "ära".
Olid tuttavad ja ilusad laulud küll!

Siis saime lava taga Iidaga kokku. Suured lapsed said jäätist ja õhupalle.

Poisid läksid Katiga koju, meie Iidaga jäime kahekesi. Laps oli lauluväljakul väga kodus, muretu ja hakkamasaav. Müras. Ei tahtnud suuri koore kuulama tulla - no milleks - küll järgmine kord jõuab!

Ühendkooride ajal olid mudilased taas laval.

Pärast: oli Iida leidnud üles sõbranna Triinu. Viisime hullult ülemeelikud lapsed Kadriorgu ja tõime Iida koju ära. Lapsed mürasid pööraselt, ei mingit väsimust! Kodus korraldus lauljate (Iida ja Kaur) auks väike pidu. Iida ise läks õue mängima!

Kokkuvõte
Me oleme Iidaga, tema kooriga, dirigentidega väga-väga rahul.
Laulupidu oli samuti super - ilm, korraldus, kava meeldisid mulle väga.
Ja mõelda vaid - saime peost niiviisi osa vaid tänu sellele, et Ellerhein tuli meie kooli lapsi "värbama!"

Tuhat tänu...
Tamarale lasteaiast, kes lapse laulma pani.
Mallikale ja Maritile koorist, kes kooriga terve aasta tööd tegid.
Iidale endale!!!

Laulupeol

2011-07-04T14:03:00.002+03:00

Ainult meeldivad elamused!!!
Iida laulis,
poisid ja Kati vaatasid rongkäiku ja mudilaskoore,
mina olin algusest päris lõpuni.

Sai jäätist, kommi ja õhupalle.
Lisaks olid meil öömaja-külalised.
Ja Iida oli enda üle väga uhke - nagu peabki.
Tubli tüdruk!

Hiina mänguasjad

2011-07-03T02:05:00.000+03:00

Alo sai sünnipäevaks kaks veepüssi.
Vinged mõlemad, ühel on kaks ballooni (seljal) ja teisel keerukas rõhusüsteem.

Mõlemad püssid on nüüd - nädal hiljem - katki.
Ühel balloon puruks - mitte natukene, vaid sisuliselt pooleks.
Teine on veel defekteerimata, aga tundub, et samuti prügimäe kaup.

Oleks nende püssidega siis lähivõitlust peetud või maad kaevatud, ei! Püssid on leidnud vaid sihtotstarbelist kasutust. Ja nõrkade nelja-aastaste, mitte hävingut külvavate teismeliste käes.

Äge veepidu Obliklas

2011-07-03T02:00:00.000+03:00

MO sünnipäev tehti veepeo stiilis.
Ligi 30 kraadi ja päike, miks ka mitte!

Käisin poistega.
Alo oli enne väga elevil, võttis mõlemad uued veepüssid kaasa ja plaanis ägedalt möllata. Kohapeal suuri poisse nähes (M sai 11 ja sõbrad siis sama mõõtu) läks julgus üle. Sõda oli suure joonega - lasti püssidest, pritsiti niisama, kallati käruga külma vett kaela ja lasti voolikust. Algul poisid omavahel, siis poisid vs tüdrukud, siis lapsed vs suured onud. Onud ei viitsinud püssidega jamada, vaid valasid vett lihtsalt ämbrist. Täiskasvanute ja tordilaua suunas oli keelatud "lasta", aga või see alati meeles püsis. Sõja võitsid selgelt poisid, ja mitte ülekaalu, vaid püsivusega - onud ei viitsind eriti pikalt ja tüdrukuil sai ka varsti villand, kuid poisid võinuks plikasid pritsida suve lõpuni järjest.

Alo käis korra basseinis ja proovis kõik riistad läbi, kuid siis lõi põnnama. Tuli sülle ja virises. Kuid lõpuks läksid suured koju ja siis tuli väikeste laste kord. Lisaks sai ronida ja kooki ja üldse tuli kõik väga hästi välja ja oli kokku peoga hirmus rahul.

Ove tiksus minu emaga, käputas ringi, sai ka korra basseini, siis tudus pea peo lõpuni.

Iida käis peo asemel laulupeo proovis ja mängis koduõues. Kui meie (mehed) koju jõudsime, oli ta voodis ja tudus.

Tõukerataste kiituseks

2011-06-28T14:14:00.011+03:00

Arvasin, et tõukerattad on kasutud vidinad. No et mõne meetri võib sõita, kuid rohkem keegi ei viitsi. Piisavalt siledat teed ka niikuinii pole. Igas augus kukud ja siis on nutt ja muhud.

Sellegipoolest sai Alo endale eelmisel suvel tõukeka. Sellise tavalise.
Nüüdseks on aasta möödas ja mu arvamus pea peal:

Alo sõidab tõukekaga ka pikki otsi, mitu kilomeetrit järjest.

Sõita saab igal pool. Siledal asfaldil, krobelisel, kruusal, murul. Ainult tahtmist on vaja.

Kukkumine on tõesti lihtne, aga nii maa lähedalt saab haiget õnneks harva.

Tõukekas on ideaalne riist lasteaeda minekuks. Jalgratas on selle paarisaja meetri jaoks veidi liig ja seda ei lubata aeda jätta. Tõukekat võib. Ja lapse tuju on rattaga alati parem kui jala vantsides.

Käisin just Iida ja sõbranna I-ga pargis, mõlemal tõukekad all. Pikk tee (poolteist km) parki läks lennates - plikad kihutasid kui hullud ja nautisid rattaid täiega. Veel parem oli tagasitee. Kui muidu on see tüütu kojumineku kohustus, siis ratastega - mõnu.

Pühap nägin, kuidas I & A pargis ratast jagasid. Sinna minnes oli Alol jalgratas ja Iidal tõukekas, kohapeal aga tormati ainult tõukerattaga. A sõitis ja I jooksis sabas, siis I sõitis ja A jooksis sabas. Kimasid kaldeteedest üles-alla, ronimispuu alt läbi ja üle muru ja üldse igal pool. Vahepeal mängisid mujal ja siis jälle - ratta kallale.

Nii et mul on hea meel, et meil on peres tõukeratas!

Alo 4

2011-06-27T16:32:00.020+03:00

Alo sai neli.

Olen Alost blogis liiga vähe kirjutanud. Tähelepanu läheb ju kõige suuremale, kes teeb ägedaid asju, ja pesamunale, kes on kõige nunnum. Alo oma rahuliku arenguga saab kõige vähem tähelepanu - ja mitte ainult blogis.

Tegelikult on ta:
- heatujuline
- julge
- nupukas
- jutukas
- väga issikas!!!

Muidugi on tal oma tujud ja tahtmised, aga neid on vähe. Tihti unustame, et ta on alles kolm - nüüd siis neli - ja ootame talt täiskasvanu või vähemalt koolilapse käitumist. Alo arutleb loogiliselt, tunneb sügavat huvi igatsugu tehnika vastu, tahab kõike ise proovida ja tahab asjade töötamisest aru saada. Kui ta on millegi selgeks saanud, tahab ta selle meile üle rääkida - ja nii tihti pole meil aega kuulata! Sest on vaja tegeleda väikevennaga... või õega.... või Suurte Inimeste Tähtsate Asjadega.

Suhted vennaga: eriti pole. Alo mürab Ovega, aga harva ja mitte eriti pikalt. Iida-Ove moodi nunnutamist pole vendade vahel üldse.

Suhted õega: head. Aeg-ajalt kisuvad, aga enamasti mängivad koos. Ja mängivad pikalt, tundide kaupa. Nad pole veel võrdsed partnerid, aga on üsna sinnapoole teel. Mõlemal on arenenud õiglustunne ja probleemide lahenduse oskus, nad oskavad ressursse jagada ja ummikutest välja tulla. Eile kuulasin mõnuga nende tingimist. Iida teadis mingite pallide asukohta, Alo käes oli Iida jaoks oluline Lego klots. Iida kõigepealt mängis pallid Alo jaoks tähtsaks ja siis hakati kauplema - üks infoga, teine asjaga, väga profilt. Asjade klattimine "enne mängid sina sellega ja siis mina ja siis jälle sina" on igapäevane. Kakeldakse harva - I teab, et A on ta'ga jõu poolest pea võrdne, seega saadakse kas sõnadega hakkama või tullakse meile kurtma. Vabandust paluda oskavad ka mõlemad.

A-l on komme lolluste peale ennetavalt vabandust paluda. Ka siis, kui selleks põhjust pole. Ja hästi armsasti.

Oleme uhked õnnelikud oma neljase üle!

Nukker Paide

2011-06-26T03:14:00.002+03:00

Veetsime pool päeva Paides. Et kui juba Järvamaal, siis näeks pealinna ka ära.

Kaasas olid meie kolm + T. Hea, et olid: täiskasvanul pole Paides mitte mõmmigi peale hakata. Aga lapsed said kindlusel mürada ja ronida. Piknikku ja pirukat ja jäätist kah. Ilm oli imeilus, mitte nagu mujal Eestis, kus olla sadanud või välku löönud.

Aga linn ise on kurb, kurb. Meelde tuli 2008 Xdreami Paide etapp, kus me pärast kõikide aegade kõige mudasemat seiklusvõistlust linnas nõutult ringi vahtisime. KÕIK kohad on kinni, inimesed löövad "kus siin kohvik on?" küsimuse peale silmad häbelikult maha. No tegelt Konsum oli lahti (sealt ka jäätis), tore seegi.

Nii et Järvamaa pealinn on selline - väike, puust ja nukrakene. Meie päev sai sellegipoolest tore, sest ega meil muid soove peale lastele kindluse näitamise suurt polnudki. Süüa pakkus Janeki grill niigi laialt. Ja pärast sai Väinjärves ujuda kah.

Kadriorus

2011-06-20T12:43:00.000+03:00

Tagasi.
Kõik on nii suur, avar ja vaikne ja tolmune.
Alguses oli kõik ka väga tühi, kuid tasapisi täidab kottide-kastide sisu maa ühtlase asjade kihiga.

Alo on lasteaias, esimest korda üle kuu aja.
Ühtlasi ka viimast - aed läheb suvepuhkusele.

Iida tagasi!

2011-06-16T17:14:00.000+03:00

Iida laekus laagrist.
Vahepeal oli 3.5 päeva sideta: telefoni tal hetkel pole.
Igatahes oli plika hästi hakkama saanud.
Pisiasju - no näiteks, et kuigi neil sadas kogu aeg vihma, polnud I kummikuid kotist välja võtt - me ju ei arvesta, eks.

Nõmme seiklusrajal

2011-06-13T22:47:00.000+03:00

Käisime M-E suvealguse sünnipäeval, mis seekord peeti Laoküla asemel Nõmme seikluspargis.

Sünnipäevalaps muidugi ronib kui orav ja tegi rajad läbi 1-2-3. Iida aga vajas julgustust. Võtsin siis endale ka vöö ja utsitasin teda tagant. Sellegipoolest jäi 3. rada pooleli. Olen ise süüdi - valisin kogemata raskema tee - kergemast oleks ta ilmselt lõpuni saanud.

Iida jõudis napilt sünna lõpuks puu otsast alla.
Natuke jooksumänge ja siis - ujuma!

Iida läks laagrisse

2011-06-13T22:32:00.000+03:00

Iida sõitis ära - Kullo laagrisse.
Sai kaasa ilmatuma kotitäie kraami ja palju õpetusi.

See on ta elu esimene päris-üksi laager.
Aga kaasas on mitu head sõbrantsi, nii et küll kõik laabub.
Ise oli plika mures vaid selle üle, kas me talle ikka piisavalt taskuraha anname.

Poisid on aga mõlemad tõbised. Tõsi, üsna paranemis-teel. Kuid siiski...

Balleti lõpp

2011-06-11T02:41:00.000+03:00

Iida balletikool tegi oma tavalise hooaja lõpu-etenduse.
Kava käis ümber kujuteldava peo.
Iida tants oli "teetassid".

Sellega saab I balleti-karjäär mõneks ajaks läbi.

Kevad, lõppemiste aeg

2011-06-06T13:00:00.000+03:00

Ovel lõppes esimene eluaasta.

Iida lõppes esimene kooliaasta.

Iidal lõppes - ilmselt - ka baleriini-karjäär. Eilne kontsert Salme kultuurikas läks hästi, tüdruk tantsis oma grupi esimest positsiooni, aga jätkata ta siiski ei soovi.

Alol lõppes jõle stomatiit. Vastik haigus, ausõna...

Ja meie eksiil hakkab samuti lõppema.

Alo ronimas

2011-05-18T05:23:00.000+03:00

2011-05-17T05:44:00.000+03:00

Ove, varsti aastane, veetis paar päeva minuga.
Kati sõitis Saaremaal ratast.
Laps on nüüd toitumise mõttes autonoonme - üleminek läks väga kergelt.

Ja tal on käes järgmine plahvatusliku arengu aeg.

1) Veedab suure osa päevast jalul. Millegi najal, mitte päris ise. Seisab, teeb külgsamme.

2) Ripub, no näiteks kraanikausi ääre küljes.

3) Küünitab-ulatab väga kõrgele. Kõik lauad on talle käepärased. Köögi tööpind kah.

4) Armastab üldse kõrgusi. Tahaks minna aknalauale seisma.

5) Ronib taburetile (need I&A seisualused) ja ulatub nii veel kaugemale.

Seismine tähendab, et maailm on palju avaram kui varem, uusi huvitavaid asju täis.
No tegelt seisis ta juba ammu, aga varem läks kogu aur seismise kui tegevuse peale.
Nüüd on nii, et seisab, ühe käega toetab ja teise käega toimetab.

Meie jaoks on see muidugi ebamugav. Laua äärele midagi jätta ei tohi.
Laps läheb, teeb laua / riiuli asjust puhtaks ja siis suundub maha saaki uurima.
Me oma kodus pole eriti põnevat, aga vot vanaemade juures...!
Ja nood ei ole nii taibukad ka, et

6) Püüab kappe, sahtleid, külmikut... avada käepidemetest.

7) Naudib autos muusikat ja rokib kaasa.

8) Püüab turvatoolist välja pugeda või siis vähemalt autos asju käppida.

Vaatas minuga Eurovisiooni, käis muuseumiööl, mere ääres ja Harku metsas jalutamas.

Kui K koju tuli, ei tahtnud laps teda alul ära tunda...

Aga nüüd on Ove ja teised hoopis Katiga, ja mina kükitan kümme päeva teisel pool maakera.

Tööjuur

2011-05-14T11:12:00.000+03:00

Home Alone

2011-05-13T22:07:00.000+03:00

Kell on 22:01.
Kati tudub kusagil Saaremaal telgis.
Mina olen kolme titega kodus.
Vahepeal oli tunne, et vaikus ongi juba saabunud.
Aga just kuulsin, et Ove viskas luti üle voodi ääre.
See ennustab kohe saabuvat kõvemat protesti...

9. mai

2011-05-10T13:44:00.001+03:00

Eile koju tulles laulsid I&A üle kogu Mustamäe:
"Koidikul - kui - tõuseb - päikene,
vallerille - vallerille - valleraa-aa-aaa,
vallerille - vallerille - valleraa-aa-aaa!!!"

See on vana Saksa rahvalaul "Drei Lilien", millest vanad eestlased tegid sõjaka ja selgelt venevastase "Enne veel kui kustub eha".

Pärast Stroomi plaažil olid autode aknad ja raadiod valla, üle mere kaikus "Püha Sõda".

Üksmeelsed mürakarud

2011-05-10T13:25:00.000+03:00

I&A olid kaks päeva Sõrves. Esimene päev toksis I sõbrannaga kive ja Alo asjatas niisama. Aga teisel olid lapsed puha kahekesi.

Kati: "Nad mürgeldasid seitse tundi vahet pidamata kahekesi ringi!"

Kõige meeldivam meie suuremate tittede juures ongi nende omavaheline läbisaam.

Jah, mõnikord kisavad nad, et üks togib teist või teine esimest või vajavad mõlemad esimesena juurdepääsu kommikotile või auto esiistmele või lapsevanema jagamatule tähelepanule. Igavlev Alo ründab Iidat õppimise või telefonimängu juures, igavlev Iida peidab ära Alo lemmik-mänguasja või narrib ta endast välja.

Aga seda on harva. Ja sellest tekkind kisa sumbub enamasti ise ja kiirelt. Kuid üldiselt on nad meil kui sukk ja saabas. Müravad koos, kisavad koos, mängivad koos. Iida aitab Alol ronida ja asju kätte saada. Ehkki A on varsti füüsiliselt sama võimas kui I ise, ta on selgelt kiirema arenguga, temas paistab poisilikku ägedust ja "mis mõttes ma ei saa!!1!" suhtumist ja pealehakkamist palju rohkem kui samavanas Iidas.

Ove sobib sellesse kampa suurepäraselt. Ta arvab, et ka tema on mängus - ja tihti ongi. I&A "peidavad" end tema eest - näiteks Ove voodisse - ja kõigil on lusti laialt. Täna kooli sõites undasid kõik kolm tagaistmel samas toonis. Iida võib Ove naerma ajada nii, nagu meie täiskasvanud iial ei suuda - suure heleda laginaga. Täna hommikul ehitas Iida Ovele miniraudtee ja näitas, kuidas seal vagunit veeretada. Tihti möllavad nad kolmekesi voodil (madratsil, st üle ääre kukkumise ohtu pole) ja saavad kõik hästi hakkama.

Nunnu kolmik!!!
Ja niiii armsad!

Iida õpib

2011-05-05T14:16:00.000+03:00

Iidal läheb koolis üsna hästi.
Ainult kodus õppimine on tüütu, kuna vanemad kiusavad sellega alati mängimise ja müramise ajal, või mingi muu põneva asja arvelt...

Varajane hommik

2011-05-02T09:19:00.001+03:00

Iida ujumine on meie elu kõvasti varasemaks keeranud.
Täna sai üks laps kooli 7:30, teine lasteaeda 7:32.
Start kodust 7:15 ja äratus lastele 6:45.
Hämmastaval kombel läks kogu harjutus suurema kisata, isegi beebi ei ärgand üles.

Mustamäel, 2

2011-05-01T23:44:00.002+03:00

Ove: on hästi kiiresti arenenud. Seisab asjade najal. Kipub ikka kikivarvukile, a ikkagi seisab. Ise on sellest nii hirmus uhke ja elevil! Käputab üle takistuste (madratsid) nagu tank. On uue kodu omaks võtnd, uinub taas ise (ei pea enam autoga magama sõidutama), ei karda Katita olla. Hirmus uudishimulik kõige uue suhtes.

Alo: Viibis nädala sanatooriumis. Tagasi saades ja Iidat kohates muutus taas ebameeldivalt ülemeelikuks. Muidu edasi meie kullakallis jutupaunik-musirull-kullatükk!

Iida: Hakkab avastama siinpoolse linna võlusid. Männi park, M-E lähedus. Oli eile batuudikeskuses sõbrannaga kaks tundi "kaksi".

Meie ise: Oleme ka ära kodunend. Ohtlik kraam on tittede eest ära pandud, enda asjad enam-vähem kohtadel. Arvuti on veel üles seadmata. Telekat pole :)

Ove oskab:

2011-04-24T19:10:00.000+03:00

- rääkida. Omas keeles, väljendusrikkalt ja palju
- sõna kuulata
- plaksutada
- süüa ja sülle küsida
- varrukaga suud puhtaks pühkida
- tassist juua
- end asjade najale kikivarvule upitada
- takistustest üle, üles ja alla ronida
- õe ja vennaga ägedalt mürada
- kõigile meeldida!

Mustamäel

2011-04-24T00:26:00.000+03:00

Elame korraks Mustamäel. Kaugel taga, Akadeemia / Ehitajate teede vahel. Ovel on oma tuba, Iidal-Alol oma, meie Katiga mahume suurde tuppa, mis on ühtlasi ka köök. Üsna hästi toimiv korraldus.

Alles siit oskad hinnata, milline luksus on meie "vana" kodu. Kui tahad tooli nihutada, siis võtad ja nihutad, mitte ei koli poolt tuba ümber.

Logistika on alles paika loksumata. Varem elasime aia & kooli kõrval, ja minu töö oli linna teises otsas. Nüüd vastupidi. Kuidas siis teha? Kui Iida läheb ujuma kell 7:30, siis kas Alo läheb aeda samal ajal? Meie jaoks tundub see ulme, ehkki paljud aialapsed ju lähevadki sel kellal, ega aed naljapärast seitsmest lahti pole! Aga küll selgub kõik.

See-eest on palju lähemal: Nõmme. Sõrve. Mitu Iida sõbrantsi. Männi park on siinsamas ja Sütiste-Nõmme-Harku rekreatsiooniala kah. Nii et teha on siin palju.

Kolimise kõige keerulisem kõrvalmõju on laste elevus. Kõik kolm on nagu hullunud, magavad palju vähem kui varem ja müravad kordades rohkem. Aga sellest kirjutan eraldi...

Luikede järvel

2011-04-21T14:20:00.000+03:00

Käisime Iidaga "Luikede järve" vaatamas. See on tal nüüd kolmas kord seda balletti näha. Istusime rõdu esireas, sosistasin talle tegevust lahti - niipalju kui ma sest ise aru sain.

Muusika oli veel ilusam kui ma mäletasin. Ja tants - kaunis. Mehed hüppasid ja daamid keerutasid ja tõstsid jalga nagu udusulge. Iidale ka meeldis.

Vahepeal sai noodikooki ja pärast Vapianosse ja enne teatrit Nursultani auks korraldatud liiklussulgu.

Rattahooaeg lahti

2011-04-17T01:43:00.000+03:00

Aloga käime tõukekaga aias.
Ja jalgrattaga pargis. Eile 5, täna 3 km - päris tubli. Pisem ratas on hea; laps kukub, kuid jääb ise püsti.

Iidaga tegime täna rattaga kiire ringi - samuti pargis. Homme toome maalt ta "uue" velo ära ja vat kus siis hakkame ringi väntama!

Homme hommikul

2011-04-08T00:32:00.001+03:00

tuleb mul see unine sasipea kuidagi kooli saada...

Rõõmus laps, rõõmus lasteaed

2011-04-07T09:53:00.001+03:00

1) Alol oli lasteaias arenguvestlus. Käis Kati, mitte ma. Osutus väga lihtsaks. Mulle võeti kokku nii: kõik on nii hästi kui saab. Teeb kõike, mängib kõikidega, kõik mängivad temaga.

2) Lasteaed küsis meie käest tagasisidet iseenda kohta. Ka see on väga lihtne. Mulle kui lapsevanemale meeldib kõik väga!

Ove mängib palli

2011-04-06T11:31:00.000+03:00

Päriselt ka mängib. Püüab kinni ja veeretab tagasi. Täiesti teadlikud tegevused mõlemad, s.t. ta saab aru, et see on mäng ja tema osa on kinni püüda / tagasi veeretada. Asend on tal alles sihuke hülge oma, mitte veel päris MartPoomilik (või Pareikolik), aga idee on tal igatahes selge!

Ja istub nüüdsest uhkelt lauas ja sööb umbes kõike seda, mida meiegi.