Nõudev kõneviis

Iida kasutab oma soovide väljendamiseks täiskasvanute keeruka paluva-käskiva keele asemel lihtsat tulevikku. "Issi tõuseb püsti", "Telekas läheb kinni", "Emme läheb poodi" (see siis tähendab, et emmest on selleks korraks villand ja ta peaks kodust mõneks ajaks lahkuma).

Soovimise jaoks on Iidal viise muidugi veel:
- tavaline "tahan", tihtipeale vormis "tahad" ja lause lõpus: "Iida tekki peale tahad", "Veel hops-hops tahad" (hops-hops on kätest-kinni hüppamine).
- "ei taha" koos mingi asja või nähtuse või häälitsusega: "Iida ei taha piima", "ei taha voodisse", "Ei taha viuhh-viuhh".
- "ei taha" koos tavalise jutustava lausega: "Ei taha vanaema läheb homme Tartusse", "Ei taha issi paneb teleka kinni". See on siis lühend "ei taha, et" lausest. Ebasoovitud lause võib olla kuitahes pikk.
- Varese moodi KRÄÄKS!!! kostab siis, kui mingi asi ei meeldi ja tuleb kohe lõpetada.

Siis püüdsime Iidale sõna "palun" õpetada. Korraks isegi nagu õnnestus, aga siis jõudsime hoopis lauseni "Issi tõuseb püsti, NÜÜD!" Seepeale pahvatasime naerma ja viisakuse-koolitus sai läbi.

Kahe nädala pärast: Mina läksin viieks päevaks Prantsusmaale ja tagasi tulles oli Iidal "palun" selge: "Issi, palun tule Iida juurde". Sümpaatne!