Triibuhirm

Iida kardab triipe ja triibulisi asju. Kuidas tal selline abstraktne hirm on tekkinud - ei tea, aga on. Näitab koju tulles köögiuksele, mille püstised paneelid tõesti triipe moodustavad, ja kurdab "tiibud on! tiibud on! ei taha tiibud!' Õhtul joonistab õuelatern seinale valgustriipe - jälle häda! Ööseks tulebki kerge tuli põlema jätta, et laps ei kardaks. Õnneks ei ole see veel laienenud meie kaltsuvaipadele ja triibulistele sukkadele, aga mine tea, millal seegi tuleb.