Mulli-, lapse- ja külm bassein

Käisime Iidaga üle tüki aja ujulas. Nõmme ujula on kõige parem ja mugavam ja sõbralikum koht, mida ma tean, ja suht odav kah. (Mugavus tähendab näiteks seda, et on käsiduss lapse pesemiseks ja et riidekappi mahub ära nii minu kui Iida talveriietus.)

Iida oli esimesed paar minutit veidi ehmunud ja hakkas esimest korda vee alla sattudes nutma, et "juuksed said mäjjaks", a siis hakkas tublilt tegutsema. Suur lastebassein oli tatikaid paksult täis, Iida tatsas nende seas tähtsalt ringi ja ajas oma asja. Lastebasseini mullitaja on Iida vana tuttav ja see pani lapse mitu korda täitsa kilkama. Üks tore tädi tõi talle rohelise konnalaadse ujumisrõnga ja ka see hakkas Iidale kohe meeldima. Basseinis ulpisime kokku ligi kaks tundi.

Pärast sõime sealsamas kerge eine, Iida vaatas klaasseinast teisi ujujaid ja luges ette, mis on mis: see seal on mullibassein, seal on lapsebassein ja kaugemal on külm bassein. (Ta tahab alati suure basseini serva äärele kõõluma minna ja ma olen teda sealt niimoodi eemale hirmutanud, et seal on külm vesi.) Pärast kodus seletas emmele ka kõik ära.

Homme lähme vist jälle!!!

Järgmine päev: käisimegi pühapäeval samuti ujumas, koos Mattiase ja Tobiase ja nende emme-issiga. Ma sain isegi ühe otsa suures basseinis teha, siis hakkas Iida töinama, et kuhu issi kadus.