Kapiküsimus
Kas Iida tohib oma riidekapis olevate riietega mängida?
Mina arvan, et jah.
Kati arvab, et ei.
Kati arvab "ei" sellepärast, et nii tekib palju segadust. Iida küll omast arust "korrastab" asju, näiteks laob kõik sukkpüksid voodiäärele "kuivama", aga tulemus on ikkagi see, et suurem osa kapi sisust on mööda tuba laiali. Mina jälle arvan, et lapse riidekapis peaks olema nii vähe asju, et nende tagasipanemine ei tohi probleem olla... ja et OMA riietega mängimine ei ole probleem. Meie kappide kallale ei tiku Iida iialgi, ehkki need on samuti madalal ja tihtipeale lahti.
Õige oleks muidugi suunata last nii, et ta oma riided kappi alati tagasi paneks. Aga sellega pole me siiani hakkama saanud. Nii ongi nii, et kui Kati kodus, siis ei tohi riietega mängida ja kui mina kodus, siis tohib. Iida teab seda hästi ja seletab meile aeg-ajalt (ise kapi juures seistes): "Emme ei luba iietega mängida. Aga issi lubab."
Eile sai Iida hakkama sellega, et tõstis kapi tühjaks ja siis puges sinna ise sisse. Ta mahub sinna võrdlemisi täpselt, nii et vaatepilt oli veidi ehmatav. Palus veel, et ma uksed kinni paneks, ja siis me mängisime tükk aega mängu "issi paneb kapiuksed kinni - Iida lükkab kapiuksed lahti ja itsitab lõbusalt - Iida palub uksed uuesti kinni panna". Pärast puges ta vaheldumisi ülemisele ja alumisele riiulile. Klaustrofoobiat (kinniste ruumide kartust) tal igatahes ei ole! Minul endal natuke on.
posted by Kaur @ kolmapäev, aprill 05, 2006
Iida, 6. august 2003
3 Comments:
Sattusin siia lugema, väga armas. Tahtsin öelda klaustrofoobiast. Minul on ka pisut ja tüdrukul ka. Karjus nt. mingi vanuseni liftis reeglina. Aga kapis istub hea meelega ;-).
Meie laps tohib oma kapist kõik riided välja kiskuda, aga ta väiksem ka (1a. 3 kuud). Kuu aega sorteerib, siis tüdineb - nüüd võtab ainult kingaosakonnast.
Meie kapi kallale tikub ka õudselt, see läheb siis käiku, kui on vaja näiteks esimesel korrusel postkasti juures käia.
Klaustrofoobiat väldin ise, teadlikult. Alguses hakkas laps ennast panema ise pimedasse magamistuppa kinni - läks sisse ja lükkas ukse kinni. Nüüd näiteks vannitoas kolades ma lükkan ukse koomale - ta probleemideta toimetab hämaruses.
Ei ole olnud mõtteski Antonit oma kapi kallale lasta. Ei taha mõeldagi, mis siis saaks. Mulle meeldiks, kui ta oma mänguasjadki oskaks peale väljatõmbamist sama süsteemi järgi tagasi panna. Kui lapsena ei õpi, siis tulevikus on tema naine tema peale kuri. Parem ennetada selliseid probleeme ja lasta tal õppida enda järelt koristama. Kuigi välja ei ole veel tulnud:)
Postita kommentaar
<< Home