tagasivaade: suvi

Sügis on käes ja meie kolisime maalt linna. Romantilise metsamaja asemel elame poollagunenud puust uberikus, rohelise marja-aia asemel käime laste-aias, vanavanemate asemel majandame lapsega meie ise.

Kuna meie Katiga nägime Iidat suve jooksul suht vähe, siis on praegu kerge muutusi märgata ja last kevadise "titega" võrrelda. Mis siis juhtunud on?

- Iida mõttearendused on muutunud huvitavaks. Varem oli lapsega huvitav rääkida seepärast, et tema keel oli täiskasvanute omast erinev ja "reegleid rikkuv", või rebis ta laheda koha peal mõne üksiku killu. Nüüd on aga põnevaks muutunud mõttekäigud ise. Iida mõtleb kas tulevikku ("kui ma suureks saan, siis hakkan mina ka (avo)kaadot sööma") või minevikku ("kas sina ka oled kunagi lasteaias käinud?") ja teeb kuuldust lahedaid järeldusi.

- Miks? küsimused on täies hoos. "Miks juuksed liiguvad, kui tuul puhub?"

- Pikk mälu nii inimeste kui asjade osas. "Lindal on ka väikesed jalad" - jutt Raini aastasest lapsest, keda Iida nägi viimati umbes kuu aja eest.

- Iida laulab kogu aeg! Võtab suvalise lausejupi või mõttelõnga ja kas viisistab selle mõne tuntud lastelaulu viisiga või leelutab niisama. Täitsa lahe.

- Jonnimist on minu arust palju vähem kui kevadel.

- Õhtune magamaminek on paljupalju kergem kui kunagi varem. Tiiu on suvi otsa õhtust distsipliini raiunud, tuleb sama rada ise edasi ajada.