Melodraama, järgmine osa
Eile õhtul sai küll nii tantsu kui pisaraid. Kell üheksa saabus Iidal tõsine elevushoog, tormas ringi ja kilkas täiega. Muidugi ei tulnud pärast seda mingit und. Küll aga tuli igasugu stseene. Ahastav laps nutmas voodi ääres "ei taha voodisse... mina EI OLE VÄSINUD... ääääää..." Itsitav, tantsu keerutav Iida meid ära võlumas... Iida ja Kati õnnelikult voodis kudrutamas...
Tegin pilti (kahju, et videokaamerat polnud). Pärast iga klõpsu tuli Iida pilti vaatama. Ahastav nutt asendus sekundi jooksul uudishimuga, laps kõkutas naerda ja itsitas fotokast iseenda haledat kuju nähes. Siis jooksis taas voodi juurde ja sekundiga oli nutt taas lahti. Äääääääääääääääääääääääääääääääää!!!!!!
posted by Kaur @ kolmapäev, veebruar 07, 2007
Iida, 6. august 2003
4 Comments:
Kuule, aga äkki see kinnine voodi ei meeldi talle? Kui tal oleks oma voodist parem ülevaade, äkki ta siis püsiks seal. Meil ei ole sellist jama olnud. Voodi lähevad alati rõõmuga (iseasi muidugi päris magama jäämine). Kord kusagil oli ka vaja magada sellises voodis, aga Leena pani kisama kui ratta peal.
Oleks videokaamera olnud, poleks te last üldse voodisse saanud. Mõni ime, et ei õnnestu last magama panna, kui ise teda tagant õhutate veel, mürama? Tuba pimedaks ja ei mingit juttu, jääb palju rutem. Proovitud. ;) Vanema lapsega oli meil ka periood, kus ta sai õhtul valida unejonni ja unejutu vahel, st igasugune tsirkus pesemaminemise vältimiseks tähendas unejutulugemisele kuluva aja vähenemist. Ilmselt algab kohe sama asi nooremaga.
See pildistamine oli pisiasi, ainult korraks :) Selge see, et last eksitades läheb ta ainult elavamaks. Aga seekord rahustas kaamera ta pigem maha.
Meil olid varem ka samad hädad - tundus, et õhtuks polnud laps veel väsinud ja puikles magamaminekule igal võimalikul viisil vastu. Meie leiutasime selleks puhuks unejutu-rezhiimi, midagi taolist nagu paha siga soovitas, ainult et meil nii karmi varianti polnud vaja. Sellest hetkest, kui laps ära tabas, et kui ta õhtul kenasti ja õigel ajal voodisse läheb, loetakse ALATI talle soovitud unejuttu (või ka kaks juttu, kui on lühikesed), lisaks räägitakse veel mõni lühike muinasjutt ka (vastavalt valikule kolm karu või kolm põrsast vms), lakkasid igasugused jamad. Lähebki voodisse, kuulab ja jääbki magama! Vahest isegi poole loo pealt, mis tõestab, et tegelikult on küll väsinud, lihtsalt ei luba varem unel oma kehast ja ajust võitu saada.
Seega on rutiin ja rezhiim siiski lapsele vajalikud - mitte et läheb kui tahab. Aga rutiin võib ka mõni meeldiv tegevus olla! Nagu põnevast raamatust unejutu lugemine. Proovige, äkki sobib teilegi!
Postita kommentaar
<< Home