Bignum
Iida on ära õppinud lõpmatuse mõiste. Täna hommikul seletas mulle, et numbrid ei lõpe mitte kunagi ära ja mingis kontekstis kasutas sõna "lõpmatu" ka. Ja siis lubas, et kui me homme Saaremaale sõidame, siis ta loeb kõik numbrid autost järjest ette. No et Saaremaa on nii kaugel, et sinna sõites jõuab ka lõpmatult palju numbreid ette lugeda :)
Lisaks on tal tekkinud mingi arusaam numbritest üle saja. See saab olla vaid väga ähmane, kuna laps ei ole kunagi tegelikult sadat asja korraga näinud (või pole mina talle seletanud, et näed, siin on sada autot). Seega on "sada" ja "tuhat" ainult abstraktsed asendajad "väga palju" jaoks. Aga ikkagi naljakas.
posted by Kaur @ reede, märts 09, 2007
Iida, 6. august 2003
10 Comments:
Ilus pilt. Superilus
Kui Joonas oli kuuene ja sõrmed juba juhitavad olid, käis ta mööda linna ringi ja kirjutas autonumbreid üles. Me ei saanud küll aru, milleks, aga soosime väga.
Aitasime tal näiteks sarnaseid numbreid avastada.
Praegu on tal mata viis, kogu aeg on old.
Matemaatik tuleb ja norib, et numbreid on siiski täiesti lõplik arv. Jutt on ilmselt kümnendsüsteemist, nii et ainult kümme tükki ongi teisi.
Siit paistab vist Iida anne... Paljud lapsed selles vanuses muide ei oska veel eksimatult 20-nigi lugeda! Lasteaias ka harjutatakse sellevanustega vaid: 1, 2, 3 - palju! ja: 2 on rohkem kui 1! Olin päris üllatunud, et nii vähe seal numbritega tegeletaks. Aga kuna mõned lapsed ei oska selles vanuses veel eriti rääkidagi, ei saa vist kõiki ühtmoodi õpetada jah...
Anonymous, kas tõesti on kolme- ja pooleaastaseid, kes ei oska rääkida? Ja kui palju on lapsevanemaid, kes ei oska kahekümneni lugeda? et selle lapsele õpetamine lasteaia hooleks jäetakse? Sa täitsa müstifitseerisid mind. :)
muide, lasteaias on täisti olemas lapsed, kes peaaegu ei räägi.
Kuna kodus ka nendega ei räägita, esiteks. Sest laps räägib siis, kui kana kuseb.
Teiseks, igal inimesel on oma arengutempo. Mõni hakkab alles kuueselt korralikult rääkima ja siis rokib, et vähe pole.
Kolmandaks, on lapsi, kes täiskasvanutega ei räägi, oma jõmmidega paljatavad pikad lood maha.
Ja nii edasi ja nii tagasi.
Numbrite osas ikka ilmselge geenius!
shalimarile: on jah selliseid lapsi, kes selles vanuses ütlevad alles vaid mõne üksiku sõna. Kusjuures vanemad räägivad nendega küll kogu aeg ja nad saavad aru ja vastavad ka, ainult et rohkem viibeldes ja üksikuid sõnu kuuldavale tuues. Minu tipsu 3-aastaste rühmas on küll 1 selline, ja muus osas on ta teistega arengult peaaegu võrdne. Tean, et temaga käiakse logopeedi juures küll.
Mis puutub 20-ni lugemisse, siis ma ei mõelnudki, et ainul lasteaed peaks õpetama - muidugi eelkõige ikkagi kodu. Lihtsalt Iida 100-ni loendamine avaldab tõttöelda muljet küll, sest minu 3,5-ne loendab õigesti küll vaid tõesti vast 20-ni ja loomulikult oleme teda ise kodus õpetanud. Aga ta lihtsalt ei tunne üldse eriti huvi numbrite vastu, rohkem on ikka tähed huvitavad ja tasapisi õpib ta neid näiteks praegu kirjutama :)
Igal ühel oma anne, seda tahtsingi vaid kommentaariks öelda :)
No näed siis, ma olen jälle targemaks saanud sanud. Ma ei tea tegelikult väikestest lastest tuhkagi, ainult om 3-aastasega ja tema mängukaaslastega on kogemusi - ja need oskavad k6ik rääkida. :)
Et igaühel on oma anne, sellega ma olen muidugi nõus.
Pahasiga - mina kui füüsik tegelt tean, et numbreid on kümme või vähe. Otsus lapsele numbri ja arvu vahet MITTE selgitada oli täiesti teadlik.
AGA eile tegin talle siis selgeks, et 1...0 on numbrid ja üle selle arvud, et numbreid on vähe ja arve lõpmata palju. Sain tasuks küsimusterea "kas 2002 on arv? kas 2003 on arv?"...
Iida räägib rohkem täiskasvanutega, teisi lapsi ta pigem häbeneb.
muide, kui kellegi lapsevanematest on mure oma laste matemaatiliste võimete pärast, ostke suvalisest mänguasjapoest UNO kaardimäng ja mängige seda aastake.
Tõsiselt hästi mõjub.
Postita kommentaar
<< Home