Meil kasvab nohik-sportlane

Alo õhtu lõpeb võimlemisega. Kui vannis käidud ja viimane keretäis söödud ja puhas mähku jalas ja kui normaalne titt jääks nohinal magama, hakkab tema sporti tegema. Pepu uppi - edasi-tagasi kõigutused - maha tagasi. Hästi süstemaatiliselt, kümneid ja kümneid kordi järjest. Aeg-ajalt piilub poiss vanemate poole ja kui silmsideme saab, siis läheb mõlemal nägu särama. Näe, minu tore emme! - näe, minu tore beebi!

Lõpuks saab väsimus võitu ja laps jääb rahulikult madratsile magama.

Iidalt on Alo üle võtnud oskuse pikalt ühe asja kallal nokitseda. Täna nikerdas ta ligi pool tundi Iida vana telefoni kallal. Varem oli see föön üks ääütlemata lärmakas mänguriist, aga pärast Tancredi käest läbi käimist ütles tal elektroonika üles. Niisiis mängis Alo selle vidinaga täna pool tundi.. endal pidanuks täiega uni olema, Iida ajas ta magamise pealt üles.