Iida Alo Ove

Sportlik õhtusöök pulkadega

Sportlik tähendab siis "spordi asemel".

Tahtsime Iida endaga ronima kaasa võtta. Pakkisime vööd ja spordiriided kaasa, sõitsime Lasnamäele - aga seal olid hoopis mingid võistlused! Spordihall tavakasutajale suletud.

Vaatasime veidi jooksmist ja kargamist (Iida märkas huviga, et kõrgust hüpatakse selg ees), siis tulime tulema. Olime täiesti löödud meeleolus. Õhtutäis seinal kõlkumist on alati meie kesknädala tipphetk, mida siis nüüd tegema peaks?

Lohutuseks läbisime Mandariini ja läksime Katrini-Janno juurde õhtust sööma.

Võtsin kõigile sööjatele pulgad ja tekitasin sellega mõlemas peres pisikese draama. Iida ja Emily proovisid, kummalgi ei tulnud esimese korraga välja, aga edasi proovimise asemel hakkasid mõlemad oma laua otsas nutma. Söödud ei saa, end aidata ega endale näidata ei lase, laps on lihtsalt solvunud ja nutab! "Mul ei tule välja, ääääääääääää!!!" Pakkumised - võtku kõik lapsed endale kahvel, või pulgad kahte kätte - lükati jonniga tagasi. Mida teha?

Viisin Iida kööki, võtsin sülle, lasin tal oma kurvastuse välja nutta, Kati ka lohutas ja tegi pai. Siis sai lapse tagasi laua äärde tuua, veel korra näidata, mispeale ta - täiesti ootamatult - pulkadega osavalt sööma hakkas.

1 Comments:

At 24 jaanuar, 2008 21:55, Blogger Unknown said...

Naljakas jah, kui kiiresti lapsed õpidav seda pulgatamist. Mia samamoodi - vanaaastaõhtul esimest korda hiina restoran-urkas süües ei pannud ta kangekaelselt pulki kordagi käest ja kuidagimoodi kühveldaski kogu riisi endale suhu. Ma hiljem spetsiaalselt kontrollisin, et kas laua all on äkki umbes samasuur kuhi riisi, kui taldrikul oli (olud olid seal kitsad, kohe ei näinud) - ei olnud midagi!
Algul läks ka ikka aega, tahtis pulki kummaski käes eraldi hoida jne, aga pärast kuidagi ikka õppis, muidugi ei tee ta seda ilmselt siiski päris õigesti.
Ja kodus nõudis korduvalt "oma söögipulki", ei tea, peabki vist muretsema.

 

Postita kommentaar

<< Home