Iida Alo Ove

Lõvi võisaiaga

Iida ülbitseb hirmsasti. Ta jookseb, ronib ja sõidab ratast kõigist kõige paremini. Vähemalt sõnades. Tal on püstol ja tuumapomm, millega ta vargaid püüab. Ta on vajadusel kõige vanem ("ma olen miljard tuhat aastat vana!"), kõige pikem, kõige suurem. Ta on käinud Jaapanis, ujunud soojas meres koos haikaladega, lõvidega võidelnud. Tal on päris oma loomad - jänes, kiisud, kutsud, karu. Ta oskab lennata, tööl käia... ja mida kõike veel.

Siin pildi peal teeb ta nägu, et on kuri lõvi, kes hakkab kohe võisaia sööma.

Aga saia sööb lõvi sellepärast, et emme tehtud porgandisupp ei olnud piisavalt lastepärane.

2 Comments:

At 29 aprill, 2008 17:25, Anonymous Anonüümne said...

:DD
Iida kelgib ilmselt selle pärast, et ennast tugevasti kehtestada. Seda õpitakse ja rakendatakse esmajoones vast lasteaias, aga kodusesse õhkkonda kantakse üle ilmselt seetõttu, et kodus on ju ka konkurents - võitlus vennaga vanemate tähelepanu pärast. Eks see suuga suurelinna tegemine ole lihtsalt üks moodus, kuidas ennast ja teisi ka ära veenda, et olen ikka kõige-kõige!, ja kogu fantaasia pannakse seejuures mängu. Normaalne arenguetapp arvatavasti, kuigi võiks ka tasapisi realistlikuma enesekehtestusega asenduda. Küllap jõuab.

 
At 30 aprill, 2008 10:25, Blogger Kaur said...

Samas tegelikul tehtud asjadest ta vist ei lobise nii palju. Rabamatka koha pealt hoidis lasteaias suu kinni (niipalju kui meie teame), ehkki ta oli seal tõesti tubli ja see oli üsna kõva üritus.

 

Postita kommentaar

<< Home