Iida rattasõit

Iida Politsei pargis rattaga sõitmas ja köitel ronimas. Iida on palju kindlam ronija ja rattasõitja kui kevadel. Asjatas ühe suurema poisiga - kes ajas Iidat tõukerattaga taga - ja müras niisama.

Aga abiratasteta sõit ei tule ikka välja. Suvel polnud mul aega õpetada kah, aga asi pole vist selles. Õige on pigem Kalevi diagnoos: õppimiseks oleks vaja väiksemat ratast. Iida ratas on muidu hea, aga liiga suur: sellelt kukkumine on raske ja valus. Pisem ratas, kus tasakaalu kaotades saaks jala lihtsalt maha panna ja üldse mitte kukkuda, oleks rohkem abiks.

Siiski on Iida nüüd julgem rattur, ei karda igat auku ja sirgetel uhab nii, et mul annab järele lipata.