Aloga tänaval

Käisin Aloga tänaval trennis - kõndimise- ja ronimise trennis.

Alol on käsil uus projekt - trepid. Üles-alla ronida ta oskab, nüüd proovib ta neid püsti kõndides "võtta". Üksiku madala astme suudab ta kukkumata ületada, a päris trepp on veel liiast. Igatahes võttis ta süstemaatiliselt läbi kõik nähtud trepid. Lisaks piilus sisehoovidesse, kuhu ma kunagi vaadata pole söandand. Korjas kollaseid lehti ja haukus koerte peale.

Sama vana Iidaga võrreldes on Alo arengus kaugel ees, Iida hakkas ju käima alles pooleteiseselt (või natuke enne). Vahe on eelkõige julguses. Ka tänaval kipub Alo suvalises suunas plagama panema ilma erilise mureta, et kas lapsevanem tuleb järgi või ei. Ju ütleb kogemus, et tuleb :)

Pärast käisime läbi veel NOP-ist, a väikalapse jaoks ei ole see koht just sobiv. Puuviljad on laotud maapinnast poole meetri kõrgusele, söögiobsessiooniga Alo läks hetkepealt segi seda nähes, nii pidime sealt kärmelt põgenema.