Suure lapse jutud

Iida on poolteist kuud käinud vanemas rühmas (tema lasteaias on vaid kaks rühma, suured ja väikesed). Väliselt on selle ajaga kõige rohkem muutunud tema keel, või - mõtteviis selle taga. Uus, suurte laste maailm on täis vägivalda, siirast kurjust ja vajadust shokeerida.

"Ma olen suur mürgine madu ja ajan inimesi taga ja kui kätte saan, hammustan nad katki ja nad surevad maha ja ongi surnud!"

"Ma nägin unes, et maakera põrkas majaga kokku ja läks katki!"

"Ma sõidan autoga hästi kiiresti ja kui politsei mind kinni püüab ja vangi paneb, siis tõusen lendu ja põgenen ära!"

Lisaks on laps ära õppind mõned rumalapoolsed luuletused, mis mulle hetkel ei meenu, aga mida me kõik omaenda põnnipõlvest teame.