Alo uued kombed

Alo teeb juba ammu pai. Nüüd on Kati talle musi-musi ära õpetanud. Eks ta rohkem matsutamise moodi ole, a poiss ise on nii uhke selle üle!

Kati hakkas kinno minema, kui Alo tavalise lehvitamise asemel äkki röögatas OOTA!. See on Iidalt: kui keegi hakkab ära minema, tuleb Iida alati hüvasti jätma ja kui ta kardab hiljaks jääda, siis kisab jooksu pealt "oota!". Alo on nüüd aru saanud, et see on osa rituaalist, teeb järgi.

Alo ronib meie voodisse (kui meid seal pole), poeb teki alla, paneb pea padjale ja naeratab rõõmsalt.

Kuulab hirmus hästi sõna. Igasugu keeldude ("ära..." "tagasi...") peale reageerib silmapilkselt. Ja jätab meelde ka. Hea poiss on!

Täna hirmutas Iida teda oma kitse-mütsiga (rekvisiit lasteaia jõulunäidendis). Sel valged pikad sarved, Alo kartis neid, hakkas nutma. Siis keerasin ma seisu tagurpidi: õpetasin poissi õde sarvest sikutama. Tule veel keksima, va sarviline koll! Seome su sarved kõrvade sõlme, puksi siis!