Pühade-eelne seltsielu

Kõigepealt käis Ingel emmega. Ettekääne - piparkoogid. Saigi terve uus lauatäis. Pärast pidasid plikad ägeda kisamis-maadlusmatshi ja mürasid pool üli-intensiivset tunnikest. Tüdrukud on pärast kuupikkust lahusolekut täiega sõbrannad edasi. Ingel on tore ja sõbrannatamine sellisel kujul ka väga tore.

Ingel emmega koju, kui tulid Provenzano-Runnelid. Kati & Pepe tegid pikalt süüa (sidrunine kalasupp; ahjusaiad toorjuustu ja kalakattega), meie Reesiga püüdsime lapsi neist eemal hoida. No ei õnnestunud eriti. Mõlemad väikemehed on "lükkan tooli köögileti äärde ja vaatan, mis seal potis keeb" vanuses. Värsked piparkoogid kulusid peaaegu ära... Ja algul ajasid lapsed rohkem igaüks oma rida ja üksteist väga ei lõbustanud. Või siis tikkusid poisid Iida asjade kallale ja see kurjustas ja jälle läks vanemlikku abi vaja.

Aga söögilauas läks juba kergemaks. Ja pärast läks üleüldiseks müramiseks. Iida sai lasteaiast mingi eluka maski - osade arvates lõvi, osade meelest rebane. Alo see ainult lõbustas, tema tundis oma õe ikka ära, aga T hirmus seda nähes tõsiselt. Isegi siis, kui ta enda issi selle ette pani! Nii et kui suurem ja füüsilisem T Alo taga ajamisega liiale läks, pani Iida maski ette ja läks väikevennale appi. Ühesõnaga, kaos!

Vähemalt pühade algus sai vägev!