Kõik olid maal... 2

Kevad kujuneb ajaks, mil ma lapsi peaaegu et ei näe. Juba teine nädalavahe oli selline, et mina pere juurest 3 päeva eemal (roheliste rattamatkal) ja nemad kõik Sõrves.

Õnn, et Sõrves; nädalavahe Kadriorus oleks ikka selge piin. Ses mõttes on meil hirmsasti vedanud, et Tiiu-Mati maakoht on nii linna külje all ja et nad ise ka viitsivad seal käia ja lastega tegeleda. Aitäh, eks!!!

A kui ma siis eile õhtul koju sain, ronis Iida mulle kohe sülle ja Alo ka. Alo istus kohe tükk aega ja oli silmnähtavalt õnnelik. Nii et vähemalt päris ära unustand nad mind ei ole.

Emadepäev läks meist vaikselt mööda. Me ei jõua isegi Iida emadepäeva kontserdile (täna õhtul), sest tal on sel ajal trenn. Aga trenni tuleb minna, sest kohe-kohe tuleb esinemine...