Kajaki ja Iidaga merel

Jaaniõhtule jõudes öeldi, et M-E olla issiga merel. Süstaga sõitmas.

Suhtkoht tormasin mere äärde, Triinu aitas mu kajakki ja tegin väikese ringi. Olen elus ühe korra sellise riistaga sõitnud. Aga tundus lihtne olema, nii läksin ja sain Iida endale taha pagasi-auku istuma.

Tegime pika ringi. Meri oli pea laineta ja tuuletu. Ulpisime üsna kaugele merele, ja siis tagasi, ja jälle merele. Nägime paari lindu, ja vaatasime kallast "teiselt poolt", ja käisime sügavas vees. Minul oli hirmus hea olla; ja loodan, et Iidal ka. Igatahes ta ei kartnud. Küsis küll, et mis siis saab, kui me ümber läheme, et kas me upume ära. Arvasin, et ehk ei; päästevestid olid meil olemas ja süsta õigetpidi keeramist on mulle vähemalt korra õpetatud... tõsi, ainult teoorias.

Pärast tegin ise hoopis pikema ringi. Süst on ikka üks tore asi. Tõmbad ja läheb :)