Õhtune vaikne hetk

Paotan ust ja astun tuppa.
Vaikus, pimedus.
Tuba ilmselgelt tühi.
Siin ei ole kedagi, siin ei maga kedagi.

Siis plahvatab kahest voodist rõkkav lapsenaer. Näe, petsime issi ära!
Ja siis järgneb selline müra, nagu käiks siin Briti poissmeestepidu või oleks Brasiilia jalgapallikoondis just MM-i võitnud.

Hetke pärast katkeb möll ja tekkinud vaikuses teatab Alo ülbelt:
Kuule, issi, sina mine magama!

Taganen toast välja ja sulgen ukse - nüüd on minu ja Kati kord naerma pahvatada.