Onu

Kunagi ammu oli meil Iida, kes ei tahtnud magama jääda. Ja siis oli onu Veiko, kel oli kole suur habe ja kes käis külas. Ja siis me ütlesime, et onu V tuleb ja istub su voodi kõrval, kuni sa magama jääd. Vähemalt sel õhtul saabus Iidakese uni imekärmelt, lausa kohe.

Nüüd on meil Alo. Kes mõnikord, väga harva, ei taha nohurohtu. Ja on endiselt onu Veiko, kel on kole suur habe ja käib külas. Ja siis me ütlesime, et kui A nüüd nohurohuga ei lepi, siis tuleb onu V ja paneb seda ise. Selle teada-ande peale imes Alo sisuliselt ise Humeri pudelist ninna.

(Ausalt, üldiselt pole meil Alo rohutamisega probleemi, ta on supertubli laps igasugu tilkade ja protseduuride koha peal. Arstid ka aina kiidavad teda).

Iida aga käis täna onu Veikoga uisutamas.

Tore, kui on toredad onud!

Pildil on aga Iida meie õuel, kiigel. Suvel vaatame ja ilmselt arvame, et shopatud.