Ove sekkub kontserti

Ellerheina mudilaste kontsert lõppes lauluga "Laps peab sündima". Õrnad, selged solistihääled laulsid:
"Kõik hirm las kaob, käes on algus uus,
Kus kõigi jaoks leidub armastus.
Kaua ootas maa, imet nõnda suurt,
Hommik on taas, laps on sündinud."

Ove valis just selle hetke, et suu lõpuks lahti teha. Ta oli juba tund aega vaikselt süles kiikunud - aitab! Nii kõlas pärast "... on sündinud" üle saali sama õrn, selge, klassikalise vastsündinu häälega "PÖÖÄÄÄÄ!"

Kontsert läks väga hästi. Tüdrukud olid oma kleitides kui inglid. Iidal oli närv sees - ma ei imesta! Aga laulis küll. Kodus saame me kogu repertuaari muidugi söögi alla ja peale; ja mis seal salata, laulame ise kaasa.

Alo ja Ove kaasavõtt oli risk, aga sellegagi läks kõik hästi. A palus millalgi end rõdule viia, aga muidu oli vaikne ja viks. Ning O hoidis end siis vaos kuni päris lõpuni. Pärast oli kodus väike pidu. Ning I saatis oma läbielamised kirjalikul teel tema elus hetkel kõige tähtsamale - päkapikule.