Potter, Harry Potter

Sai läbi meie megaprojekt: lugesin & etlesin lastele unejutuks ette Harry Pottery esimese osa.

Aega läks... no mitu kuud. A tüdines sellest ära, siis sai vahele üht-teist kergemat.

Kuid üldiselt oli väga hea. Lugemine lubab igal hetkel aja maha võtta ja lahti seletada, mis toimub. Raamat on - nagu iga suurem raamat - täis mõisteid ja kontseptsioone, mida meie 8a veel ei jaga. Majad. Aristokraatia. Paralleelmaailmad. Must võlukunst. Hirm ebatavalise ees. Reetmine, pugemine, salakavalus ja eneseohverdus. Kuna kiiret polnud, sai rahulikult arutada, mis on mis ja kes miks mismoodi käitub. Ning kontrollküsimused näitasid, et ka Alo püsib (enamiku ajast) pinnal, saab toimuvast aru ja jätab meelde.

Pärast Potrit lugesime tasakaaluks natuke titekamaid asju. Siis võtsin kolm õhtut "Kääbikut", a Tolkien on vist unejutuks ikka liiga veniv. Nüüd valime palu "Kõnelustest Tiigriga". Alole hullult meeldivad!

Nüüd ostsin filmi ka. Subtiitritega. Vaatame ka seda koos. Algus on üsna... kasin: ilma raamatut lugemata jääks üsna mõhh??? tunne.