Tervitused ja lahkumised

Ove tormab alati uksele, kui keegi saabub või lahkub.
Kõik klassikalised tere- ja nägemist-fraasid on tal selged, nii et võtab vastu ja saadab ära täie pidulikkusega.

Kui heliseb fonoluku kell, lendab põnn heleda "mina mina MINA" kisaga läbi kodu esikusse, rahmab tooli tühjaks ja ronib lukku avama. Võtab toru, vajutab luku nuppu ja siis kukub telefoniga monoloogi pidama. Loba on selline, et saa krambid:
"Tere, kas te olete kodus? Meie oleme ka kodus. Jah tšau näeme siis hiljem." Hirnu herneks.
Aga tulemus on, et kõik alt kella laskjad saavad igal ajal meile sisse.

Aga uinumine käib viimastel päevadel sedaviisi:
- Head ööd, Ove!
- Issi, ära ütle head ööd.
- Mis ma siis ütlen?
- Ära ütle midagi.
- Okei.
- (toast lahkudes ja poolautomaatselt:) Tšau, Ove!
- (voodist kostab kurjalt:) Issi ära ütle sau ka!