Alo äkkviha

Tänase hommikusöögi tegi kõigi jaoks Alo, kes hakkas jonnima, kuna tema joogi peal oli VAHT. Kati segas õuna- ja mustsõstra-mahlast kokku maailma kõige maitsvama morsi, see lõi Alo tassi peale väikese kirme ja hirmutas lapse ära. "Vahu" üle jonnimine lõbustas Teist Suurt Last ja siis läks kõik täiesti üle võlli. Alo vahutas ise vihast, karjus "ärge naerge minu üle", trampis jalgu, vehkis kätega ja üldse. Ükski lahendus - lapsevanem eemaldab ohtliku kirme, Alo joob midagi muud - ei sobinud. Kisa ja naeru jätkus ligi pooleks tunniks.

Selliseid plahvatusi juhtub meil tihti. Kõige sagemini teemal "ta raiskas mu aja ära". No et Alo mängib Ovega, siis saabub uneaeg ja Alo avastab, et mingi teine mäng jäi täna mängimata. Siis on Ove süüdi, et mis ta siis mängis ja kulutas tema aega!

Tigedamatel juhtudel kaasneb vihaga sõim "loll Ove", "loll issi", "loll mäng". Või veel karmimad vägisõnad. Või lähevad rusikad käiku...

Ennetavat lahendust lambist saabuva vihahoo vastu me ei tea.
Õnneks on Alo sedavõrd mõistlik, et temaga saab PÄRAST kõik asjad läbi klattida. Ta tunnistab oma vigu ja on nõus nende üle arutlema.