Kooli-postitus

Iida kooliminek oli kuidagi tavaline - lilled kätte ja aktusele. Vanemad polnud oodatud - ilmselt, et lapsed ise saali ära mahuks, 1200 jõmpsikat ühe päevaga pidulikult vastu võtta on 21kk aulale ränk proov. Aga aktus olla olnud tore. Pärast ürri võtsid plikad H&M-i šoppama minna, Iida naases sealt uue nabapluusiga ja minu lapsevanemlik süda jõnksatas korraks.

Alo aktus oli vanematega ja kahele klassile korraga. (Koduküla tibud kamandati õhtusesse vahetusse ka aktuse mõttes.) Lotte ja Pipi heitsid nalja; kooli rohked muusika-kollektiivid esinesid; direktriss kõneles. Oli lühike, lastepärane ja tore aktus. Pärast suunati lapsed klassijuhataja, lapsevanemad - õppealajuhtaja tundi.

Õhtul oli väike koogisöömine. Alo on oma uue rolli üle selgelt uhke. Lapsed lugesid koos oma päevikuid ette; nüüd tean minagi, et ameeriklased söövad päevas kokku 40 hektarit pizzat, ja et Iraani salateenistus arreteeris 16 spionaažis kahtlustatud oravat.

Kooli korraldust kujundab sel aastal nelja (vs kolme) esimese klassi vastuvõtt. Garderoob, ruumid ja muu on jagatud. Alo tunnid algavad kell 8 hommikul, et 2. vahetus mõistlikul ajal kooli saaks. Ühelt poolt jama, teiselt poolt meile mugavam - lapsed saavad koos kooli minna. Eks näis, kuidas öine ärkamine välja tulema hakkab.