Alo isadepäeva QR-mäng

21. kool kutsus isad-vanaisad kooli. Hulgast valikutest sattusime me tegema QR-koodide mängu. Ja kuna soovitati "sõbraga", siis lõime kampa klassivend J & ta lapsevanemaga.

Tiim töötas hästi. J loeb perfektselt ja kiiresti; mõlemad poisid orienteerusid koolis väga hästi; lisaks teadis J vastuseid mingitele imelistele küsimustele. "Kes võitis Pekingi OMl jooksus kolm kulda?". Möh? Aga seitsmene teadis peast! Alo toimetas telefoniga ja skaneeris koode, J lapsevanem googeldas, mina pidasin logi ja kontrollisin orienteerumist.

Äge on vaadata noorte meeste ägedust!!! Alati ei tule see kasuks - loetakse ülesandest esimene lause ja pannakse punuma, kuigi väike mõttepaus aitaks kiiremini sihile. Kuid silmad säravad, jalad jooksevad, loetakse ja mõeldakse üksteise võidu, hasart pritsib laias kaares. Poole peal teatas Alo, et see on kõikide aegade kõige ägedam mäng üldse. Olin nõus - qr-skaneerimine ja koodide otsimine oli poistele täpselt jõukohane, google skillid jäid issidele, nii et kõigile midagi.

Enne kontserti tekkis pisike paus. Olime aula rõdul ja mul avanes võimalus piiluda moodsate 1. klassi poiste maailma. Kogu tegevus käib ümber nutitelefonide, aga on sellegipoolest väga poistepärane, lärmakas ja veidi jõle. Võisteldakse selles, kes leiab endale jubedama äpi. Hetkel oli lemmik miski heli-äpp, millega siis üksteise võidu jubedaid mörinaid või vingumisi salvestati ja sõpradele lasti. Järgmisena püüdsid jõmpsikad telefoni kalkulaatorit lolliks ajada - edukalt - too jõudis olekusse "tõrge". Ma ise sain feimi 0/0 = 00 tehtega. H4x0rid! (Peangi kodus Alole leetspeaki selgeks õpetama.) Kogu tegevus käib kisamise, nügimise ja tähelepanu eest kaklemise saatel. "Kuula mind!!!!!!" topitakse mörisev telefon sõbrale otse kõrva. Üksteise koolikotiga klobimist ma veel ei täheldanud, aga küllap tuleb.

Isadepäev kui nähtus mulle eriti ei meeldi, aga sellega kaasnev aktiivsus aedade-koolide poolt küll. Eelmisel aastal korraldas aed O-mängu, sel aastal tuleb ka. Reedel käisin ise lastega aias mängimas, lugesin neile "Hundu" ette ja tegin paberlennukeid ("Harrier", lendab tavalise noolega võrreldes imeliselt), oli tore. Ja mõtlemapanev - mul võtab tund aega lasteaias viibimist naha märjaks ja kõrvad vett jooksma, kuidas suudavad õpetajad selles vastu pidada pool ööpäeva?