Iida Alo Ove

Jaaniõhtu / jaanipäev

Suvi on täies hoos ja kogu aeg toimub. Hiiumaa jazzilt koju jõudes viisime Iida rongile ja saatsime Lõuna-Eestisse seiklema. Kati läks samal! õhtul! Hüpassaarele! kontserdile. Meie poistega kosusime öö kodus ja läksime järgmiseks õhtuks sõprade poole jaanitulele.

A&O on imehead reisikaaslased. Kohati kipuvad omavahel tülitsema, aga seda pole palju ja see on tõesti ka ainus häda. Uues kohas kodunevad nad välkkiirelt. Leiavad ja leiutavad endale kõikjal tegemist. On julged ja autonoomsed - ei ripu mul seelikusabas, vaid müttavad ise ringi. Ka jaanikul oli nendega käia puhas rõõm.

Kutid:
- viskasid nooli (märkalaua suunas, aga tabades ka kõike muud)
- mürasid batuudil tundide kaupa
- sõitsid rattaga. Eriti Ove, uhke oma värske oskuse üle
- toksid naelu laudadesse - väga poistepärane!
- mängisid tööriistadega. mutrivõtmete komplekt padrunite ja pikendustega == rõõm pikaks ajaks!
- laamendasid lõkkega
- lennutasid lohet

Lohega on nii, et meie kahenööriline on liiga keerukas. Mina saan sellega hädavaevalt hakkama ja siis ka vaid lühikeseks ajaks. Varem või hiljem kaotab ta tuule alt ja tuleb keerutades alla. Vähemalt õppisin ma teda korralikult õhku saama. Püüame teinekord ühtlasema tuulega uuesti?

Kohalike plikadega eriti sõbraks ei saadud, a mis sest, teine kord.

Magasime telgis. Poistele meeldib. Ja mulle meeldib, et poistele meeldib.

(Ah ja vihm. Tallinnas olla jaaniõhtul sadanud. "Meil" Läänemaal lakkas sadu siis, kui meie autost välja astusime. Õhtu oli suuremalt jaolt kuiv, öösel sadas, järgmine päev jälle kuiv ja päiksega.)

Aitäh sõpradele kutsumast!