Kalamajas hipstereid vaatamas

Käisime poistega Kalamaja päevadel.
Õigemini ühel päeval - pühapäeval.
Kultuur oli selleks ajaks läbi, alles olid rahvamassid ja söök.
Lapsed said Teoteatri mänguväljakul kiikuda ja "pehmejäätist".

Mu lisa-eesmärk oli lapsed linnas rattaga sõitma panna. Kunagi märkis linn maha rattatee Kadriorust Balti jaamani, mis sellest alles on? Üldiselt - vähe. Sadama ja Energiakeskuse kant on lastega paras nikerdamine. Igal sammul on foorid ja ristmikud, sadamas on turistid ja tuuribussid, "põhjaväila" ületamine on pikk ja tüütu seiklus. Ohutut ratlemist leiab vaid Admiraliteedi basseini ääres. Mina võin ju Tallinnas rattaga hästi hakkama saada, aga lapsed siin liigelda veel ei saa. Niipea mitte.

Mänguväljakul saavad poisid omavahel hästi läbi, aga rattaga sõites kaebab Alo, et Ove segab. Vingerdab ees, pidurdab järsult või surub ta nurka. Eks tal on natuke õigus, aga ainult natuke. Viieaastase kohta sõidab Ove rattaga mitte ainult hästi, vaid ka väga distsiplineeritult.