Iida Alo Ove

Pollyannad teatris

Saatsin poisid emaga teatrisse. Sest kui nähtusel on oma UD definitsioon, siis võiks seda ju tunda, eks? Ja etendust kiideti ka.

Kuna sadas vihma, viisin nad kõik vanalinna äärele autoga ära ka.

Sellest hetkest, kus ma teatrilised vana peapostkontori ees autost välja lasin, ei õnnestunud mitte miski. Teatrit ei leitud üles ja käidi Lai tänav kaks korda pikuti läbi, ehkki ma olin vähemalt viis korda korranud, et sissepääs on Nunne tänaval ümber nurga ja poisid on seal mitu korda käinud. Kõik, mis sai kaduda, ka ära kadus, kempsust vihmavarjuni. Ja etendus ei meeldinud MITTE KELLELEGI!!! Ma ei hakka kriitikat siia ümber kirjutama, aga see oli pikk ja põhjalik.

Kuid kokkuvõttes arvati ikkagi, et oli tore!!!