Meil kasvab DAAM!!!

Panen Iidat kolmetunnise vannisessiooni järel uneriidesse. Öösärk, püksid... ja seejärel palub Iida sokke. Nagu korralik laps ikka.

Aga milliseid? Iida mõtleb hetke ja nõuab siis TRIIBULISI LILLASID sokke. Tal vist tõesti on sellised, aga kus? Pakun roosasid triibulisi, kuid need ei sobi, pole ju lillad. Pakun tavalisi lillasid, kuid need ei sobi, pole ju triibulised! Kapipõhjast leian otsides üles aga ainult ÜHE lilla-triibulise soki...

Iida rõõmustab, tõmbab soki minu abiga jalga ja nõuab siis, et "issi leiab teise soki ka üles". Kui näeb, et see mul ei õnnestu (sokki pole ei kapis, vannitoas ega üldse kusagil, kus sokid tavaliselt elavad), ajab ta mu viisakalt eest ära, et kapp ise läbi sobrada - selge see, mehi ei saa sellises asjas ju usaldada. Paari minuti pärast: kõik sokid on kapi ees virnas, Iida tõstab neid ükshaaval teise virna, võrdleb jalasolevaga, vaatab pika pilguga ja kommenteerib "See on punane. See ei sobi. See on mummuline. See ka ei sobi."

See tegevus kestab TÜKK AEGA. Ma jõuan rahulikult pilti teha ja blogi kirjutama hakata. Lõpuks müün ma Iidale maha mõtte, et küll hommikul leiame tolle kadunud lilla üles, aga paneme praegu jalga mõne teise soki. Iida lepib sellega ja valib valge lilledega sokikese.