Kahekesi

Kati rattamatkas neli päeva Läänemaal ja käis Muhus "Juu Jääb" festivalil (ja oli mõlema üle rõõmust täitsa rõngas). Seega pidi Iida kolmapäeva õhtust pühapäeva lõunani vaid minu seltskonnaga leppima. No tööajal olid Kaidi ja Kenneth kah.

Hea oli. Laps sai kindlasti palju vähem distsipliini kui meie naissoost lapsevanem seda pakkunud oleks, hommikupudru asemel olid mingid helbed ja lõunase porgandihautise asemel mm... nagu ei saanudki midagi, aga seda õnnelikumad me mõlemad olime. Käisime iga päev rattaga sõitmas, ja mere ääres, ja külas, ja mürasime kodus koledal kombel. Jonnihoogusid peaaegu ei olnud ei temal ega minul, nii et üldiselt olime me üksteisele head sõbrad.