Öised muinasjutud
Eile: Õpetlik Iiri muinasjutt mehest ja tema rumalast naisest. "Torupill, haldjad ja hiiglased" kogust.
Täna: Hunt ja seitse kitsetalle, ehk "hunt söönud, kitsed terved". Rääkisin sama loo kaks korda; Kati kuulas ka ja itsitas.
Ehk siis, räägime Iidale igal õhtul muinasjutte. Mitte ei loe, vaid räägime, pimedas toas. Mingit uinutavat efekti neil ei ole; laps kuulab huviga, esitab täpsustavaid küsimusi ja parandab, kui juba kuuldud muinasjutus vea leiab. "Aga kui hunt oleks seitsmenda kitsetalle ka ära söönud, mis siis kitse-emme oleks teinud?" "Aga kui hundi asemel oleks tulnud kitse-issi?".
Häda on aga sellega, et jutud saavad otsa. Ei ole meeles!!! Tuleb vanad muinasjutu-raamatud maalt tagasi tuua ja ise läbi lugeda. Uued raamatud ei aita, need on piltidega, vähese sisuga ja öiseks jutuvestmiseks ei sobi. Ehkki ideid saab kindlasti sealt kah.
Homme tuleb Punamütsike ja 40 röövlit.
Või läheks kohe Silmarillioni kallale?
posted by Kaur @ teisipäev, aprill 24, 2007
Iida, 6. august 2003
5 Comments:
Meil on näiteks mingi nõme lühike raamat kitsetalledest. Seal hunt SÖÖBKI kõik seitse kitsetalle ära. Ema tuleb koju "ja saab kohe aru, mis on juhtunud", läheb puu taga magava hundi juurde, lõikab kõhu lahti jne. Muuhulgas häirib mind, et kitsemamma on beezh, sest siis jääb ju ometi arusaamatuks, miks hunt pagari juures käe jahuga kokku peab tegema.
Heh, meil oli raamat Pöialpoisist, kes sattus oma vendadega hiiglase majja ja kuri hiiglane, kes inimese lõhna haistis, lõikas öösel eksikombel oma seitsmel tütrel pead maha. Pöialpoiss oli väga õnnelik, et pääses!
Meil on pea igal õhtul unejutu repertuaaris: 3 põrsakest (kusjuures peab olema "nagu filmis", noh sai lapsele mingi aeg rumalast peast ühte kauplustes müüdavat kassetti näidatud), hunt ja 7 kitsetalle, hunt ja rebane püüavad kala (see jutt, kus rebane meelitab hunti oma saba jääauku pistma) ja 3 karu. Ja järjekord peab ka olema just selline.
Aga õnneks on meil küll juttudel uinutav effekt - võibolla sellepärast, et see rutiin on ikka juba aasta kestnud - laps jääb enamasti magama pärast teist juttu, kui väga väsinud, siis juba esimese ajal (kolmandat ja neljandat jutustan haruharva). Olen ka mõnikord üritanud repertuaari mitmekesistada, aga selle ainus tulemus on, et pean peale uusi lugusid rääkima ka õiges järjekorras vanad tuttavad.
Et ilmselt on siis asi vanas heas rutiinis. Kui kannatlikud olete, vahest hakkab teilgi pikapeale uinutavalt mõjuma, iseasi muidugi, et endale läheb see vahest ikka väga tüütavaks.
Unejutud ise ei mõju kunagi uinutavalt. Aga kuna meil oli (vanasti vähemasti) teada, et AINULT kaks juttu, siis ei hakanud pärast juurde kauplema ka. (Kuniks papa kunagi vabalt kolm luges ja siis süüdimatult küsis, et kust tema pidi teadma, et ainult kaks juttu... juba üle aasta oli meil see reegel. Ja ega ta teadnudki). Kui magamaminemisega oli mingi venitamine, siis juba hoiatasin, et täna jõuab ainult lühikesi raamatuid. Või täna jõuab ainult ühe lühikese. See mõjus vähemasti voodimagnetina. Eks uni tuleb väsimusest siis peale raamatut ja annab unenägudesse mõtteid juurde.
Öelge, mis ütlete, aga meil mõjuvad teatud jutud uinutavalt küll:)
Postita kommentaar
<< Home