Armukade õde
Käes! Eile rippus Iida päev otsa mul jala otsas, ei läinud üksi maasikaid ka sööma. Teeme kõike koos ja koos ja koos. Ning täna süüdistas meid otseselt, et oleme ta unustanud ning ei tee midagi enam temaga ega tema jaoks.
Olema küll proovinud seda olukorda kõigest hingest vältida Iidaga isegi tavalisest rohkem tegeledes ja majandades, aga eks ta juhtuma pidi.
Muidu läheb hästi: maal saame hakkama, poiss kasvab ja Kati kosub.
posted by Kaur @ esmaspäev, juuli 09, 2007
Iida, 6. august 2003
1 Comments:
Tore oleks, kui püksi tegema ei hakkaks:) Aga meil õekese suhtes ei avaldunudki "sõnastatud" armukadedust - õeke oli alati kõige tähtsam, oligi Antoni oma suisa. Näidati, kus ja millal süüa anda jms. Aga tähelepanuvajadus tekkis siiski ja ma olin iga vaba hetke, mil ma titte ei toitnud, Antoniga. Ja kui mina hakkasin toitma, siis läks issi lapse juurde. Täielik matemaatika igatahes. Ja palju see ikka aitas - kui kahe lapsega üksi olin ja toita tahtsin, siis hüppas üks tegelane edasi-tagasi üle minu.
Postita kommentaar
<< Home