Suvi edeneb

Sõrves on hea. Iida on kogu aeg õues, tihti on Triinu ka siin, müravad koos. Ta on täitsa maa-lapseks muutunud, ei karda külma ega märga ega sääski,

Käime rannas. Vääna-Jõesuus on meri hirmus külm, mina lähen ujuma pika hambaga, Iida pladistab ainult madalas kaldaäärses vees. Külmast hoolimata arvan ma, et rannas TULEB käia, mis suvi see muidu on? Eile käisime rannast tulles mustikal.

Mati ja Tiiu kolisivad Tallinna.

Alo muutub aina lapsemaks. Naeratab, vahib ringi, teeb lõbusaid nägusid. On endiselt suht lihtne titt, laseb meil öösiti magada ja magab ise ka palju. Tervis korras, allergiaid ei ole, voldikesed puhtad, kasvab hirmsa kiiruga... mida veel kuuajase tite kohta kirjutama peaks? :) Justin on oma tite kohta pika ja kauni loo blogistanud, studeerige.

Aga Sõrve mõnu kestab vaid seni, kuni ilmad on soojad ja kuivad. Külma ja märjaga seal olla ei saa - väike maja, pead-jalad koos, riided ei kuiva ära ja inimesed hakkavad oma pisiharjumustega teineteisele närvidele käima. Juba praegu nihutame me ühte toolikest Tiiuga vaheldumisi toa keskele ja sealt ära. Lasteaed on juba lahti. Plaanime Sõrves olla küll suve lõpuni, ilmselt võtan ma veel nädala puhkust, aga tasapisi tuleb peale ka suve lõpu tunne.