S laste jõulukas

Suht äpu üritus. "Bullerby jõulud" nukuteatris, selle järel Jõuluvana, kes lastele sabakaupa kinki andis. Me ei viitsind sabatada ja läksime Maiasmoka kohvikusse, sealt Viru alla poodi ja koju. Eelmise aasta pidu meie kontoris oli hoopis teist masti - sai issi töö juurde, kogu maja oli tegutsemiseks valla, oli korraga lõbusam ja pidulikum. Nukuteatrile on "BJ" muidugi hea äriprojekt ja eks lapsed vaatasid kah, aga jõulupeo jaoks on sellest vähe.

Etenduse järel hakkas Iida mind sikutama, et läheme kommi ostma. Mäh? Viisakalt, aga kindlalt. Ei tahtnud piparkooki ega kinkigi. Sikutas-sikutas, kuni läksimegi ära. Selgus, et Nukuteatri kohvikus müüakse kukekomme ja Iidal on see eelmisest korrast meeles. Aga kohvik oli juba kinni :( Tahtsin teda Maiasmokas millegi heaga lohutada, aga laps oli oma kukekale nii kindel, et ei tahtnud ühtegi kooki. Tassisin ta süles Viru keskusesse, kus ta sai endale oma käe järgi ühe maiustuse valida - kukekommi asemel tuli hoopis suur rull nätsu, vist esimene Iida elus. Seepeale valitses meie vahel õhtuni suur teineteisemõistmine.

Kati aga ronis samal ajal Lasnamäel ja jõudis üheksanda plaadini. Tubli!!!

Kõige hämmastamav oli aga Iida ettepanek, et järgmine kord võiks Alo teatrisse kaasa võtta.