Kutsu või kuukulgur?

Kati ütleb, et Alo on nagu väike kutsu. Käib ümber sinu, liputab saba, norib süüa, uriseb sõbralikult, mängib.

Minu arust on Alo nagu kuukulgur. Liigub aeglaselt, aga pidevalt. Takistustest ronib ettevaatlikult üle või läheb ümber, aga seisma ei jää hetkekski, muudkui suriseb tasakesi edasi liikuda. Kombib ettevaatlikult ümbrust, mis on küll võõras ja tundmatu, aga siiski mitte vaenulik, pigem sõbralikult põnev ja avastamist ootav. Sensorid käivad kogu aja täisvõimsusel ja on NÄHA, et peanupp huugab pidevast arvutamisest.

Lahe tüüp!