... ja head

Alo ütles oma esimese selge sõna: ÕDE!!!

(Iida esimene sõna oli "aua", kutsud olid alla-aastase Iida suured lemmikud, aga Alo on neist kuidagi eemale jäänud. Õde on tema elus see-eest tõesti tähtsal kohal.)

Alo ronib nüüd suurele diivanile! Sellest tuleb muidugi jama, aga igatahes on see areng. Tugitoolidele ja sealt alla tuleb ta vabalt.

Alo lehvitab.

Alo mängib nüüd pikalt ja süstemaatiliselt mingite asjadega. Täna võttis miski ümmarguse korgi ja käis sellega pool tuba läbi, veeretas siin ja proovis sinna ja kopsis korgiga põrandale ja vaatas, kas kork voodi alla mahub ja kas selle sealt pärast kätte ka saab.

Ja Iida on nüüd nii hea, nii hea! Aga sellest eraldi ja pikemalt.