Neli kuud tagasi

Alo olla kasvanud ja muutunud. Me ise nagu pole tähele pannudki. Aga...

Tuletasin meelde, et miks ma suvel klassi kokkutulekule ei saanud. Tükk aega ei mäletanud, lõpuks torkas: see oli Alo võõrutamise aeg! Kati hakkas Elbrusele minema ja laps tuli võltstoidu peale ümber konfigureerida. Kati, Iida ja mina käisime vaheldumisi kodust eemal välja magamas, olime unepuudusest hallid ja kurjad.

See oli neli kuud tagasi. Juuli, august, september, oktoober. Selle ajaga on laps muutunud - tundmatuseni. Sööb 1) kõike, 2) pooleldi ise, 3) ainult päeval. Räägib. Kõnnib. Ronib. Joonistab. Teeb keerukaid, mitmesammulisi toiminguid. Mismõttes "ei tohtinud anda lehmapiima ega jogurtit"? Mida ta siis üldse sõi? See titeaeg oli ju NIII ammu???

Ei olnud tegelikult ammu. Aeg lihtsalt lähebki kiiresti. Vähemalt meie jaoks :)