Alo, 1a9k - kõne

Jah.
Alo on kätte saanud jaa-tamise ja kasutab seda, nagu uut asja ikka, igal pool ja üle:
"Issi istub. Jah."
"Auto sõidab. Jah."
"Kuu paistab. Jah."

Siin ja seal
On sõnad "siin", "seal", "seda":
"Seda mahla tahab" ja näitab näpuga.
"Onu seal kõnnib."
"Issi siin magab."

Arvud
Loeb ühest viieni. Ma ei tea, mis ta sellega mõtleb.

Päike
Päike meeldib Alole hirmsal kombel. Ta vaatab mu arvuti-ekraani, millel on päikesest valgustatud lumine mäenõlv (Glitterheimi lähedal, ise pildistasin!) ja näitab: "issi, päike paistab!"
Kuud ja tähte tunneb ka.

Vaata!
Vot see on üks tüütu sõna.
Issi, vaata, ilus! (ja näitab ise miskit suvalist klotsi)

Mkmmmm!!!!!
See on vana sõna.
Aga laps oskab seda hirmus ilmekalt välja ütelda.
Lühikesest fakti nentivast eitusest (mkm.) kuni pika, mõnuga öeldud, säh-sulle-lapsevanem!-sorti mkmmmmmmm!!!!-ini välja.
Kui vaja, vehib peaga nagu tuuleveski juurde.

Ei oska!
See on parim vabandus millesti viilimiseks.
"Alo, läheme kikupesule!"
"Ei oska!" vastab laps ja plagab padinal teise tuppa.