Õhtune idüll

Lapsed on kumbki oma voodis, aga ei maga ja narrivad meid.
Iida piilub ahju tagant, kelm nägu peas.
Alo seisab püsti, on võtnud seljast oma Maailma Kõige Keerukama Pidzhaama, vehib sellega ja õitseb: "Vaadake, mida mina tegin!"

Katil saab süda täis ja ta käratab mulle:
"Kaur, pane need pätid ja kaabakad magama!"
mina: "Iida, kas sa näed siin mõnda pättti või kaabakat?"
Iida naeratab oma kõige malbemat väikese tüdruku naeratust.
"Ei."
Alo aga särab:
"Mina olen kaabak!"
Mõtleb siis ringi ja teatab sama võluvalt:
"Ei... pätt olen!"

Selle peale leebus isegi Kati.