Iidaga Nõmme ujulas

Kui Iida oli paariaastane, käisime ta'ga palju Nõmmel ujumas. Tatsas lastebasseinis ja lasi v-ä-g-a ettevaatlikult liugu ja lõbustas end basseinist välja ronimisega. Ise ta seda üldse ei mäleta, küsisin.

Nüüd oleme mitu aastat vaid Kalevis käind, miskipärast. Sada mullivanni ja lõbustust, kartsin tõsiselt, et Iidal hakkab Nõmmel igav.
Oo, kuidas ma eksisin!

Esimese asjana proovis laps varbaga "suurt" basseini. Minu jaoks tundus jääkülm :), Iida ütles vaid, et siia tuleme veidi hiljem.

Lastekas müras ta nagu kuueaastane ikka. Mürts sisse, jooksuga välja, liumäest alla nii et vesi lendab kahte lehte. Iida ei oska päris ujuda, ja ta ei pane pead vee alla. Saatis minu vahepeal ujuma. Siis tuligi ise suurde basseini järele - seda muidugi koos minuga, mitte üksi. Erinevalt minust ei karda Iida külma vett! Sumas suures vees päris edukalt. Leiutas siniste ujumisplaatidega igasugu trikke, mingit siin-on-igav või vajan-rohkem-basseine juttu ei tulnud meeldegi.

Ainult peapesemise ja juuste sugemisega on samasugune kamm nagu kaheaastasega.