Sõpradega koos

Meie seltskondlik kapatsiteet on - tasapisi - taastumas.

Laupäeval käisid sitsiillased. I&A põgenesed alul köögikappi. Kraanialune kapp, kus pole veel ei kraani ega torusid, on suur ja tühi. See on neil vastleitud mängukoht, sinna mahuvad mõlemad sisse ja saavad ukse kinni tõmmata (lubasin neile sissepoole ka käepideme panna) ja on siis täiesti peidus - kuuldes-nähes ise kõike.

Hiljem mängiti ikkagi koos. A sai Tancredilt jalgpalli-idee, tuleb nüüd hoolitseda, et see tal ära ei kaoks. Ja kui eelmisel korral algatas tülisid pigem T, siis seekord oli A liighirm oma asjade pärast see, mis ta nutma ajas. Üldiselt sai siiski palju parem kui nädal tagasi.

Pärast käisime Iidaga ehituspoes. (Kati püüdis teda ka sinna vedada, a viljatult.) Iidale meeldis väga; tohutu hulk vidinaid, mis kõik on millekski vajalikud; saime palju toredaid asju, aga kõik olulise jätsime ikka ostmata.

Üldse oli Iidal väga värvi-päev. Hommikul käis Sallys maalimas. Siis Katiga Safranis värvipigmente grokkimas. Siis minuga värvipoes. Lõpuks müras Nopis pastelkriitidega nii, et oli juuksetutist sokkideni pastelne.

Pühapäeval käisid saarlased. Kui nüüd sõda peaks tulema, siis pöörduge palun meie poole; seepi on meil maailma lõpuni, vähemalt. I&A mõnevõrra ignoreerisid pisikest B-d. See on neist rumal; B on meie viimasest kohtumisest (Kreekas) saadik ohtralt kasvanud ja üldse mitmeti arenenud. Tal on käsil ajajärk "saan ruttu meheks".

(I&A on viimasel ajal nagu sukk ja saabas, mängivad ja müravad koos, sellevõrra on neil teiste jaoks vähem tähelepanu.)

Saarlased said meilt teed ja süüa ja Totoro ja Chihiro plaadid. Ja Kreeka pildid polegi vist _nii_ jurad nagu mulle endale meeldib mäletada.