Iida Alo Ove

Hull mai

Oli teada, et meie mai teine pool läheb rabelemiseks. Umbes samal ajal olid plaanis: Iida koolisaamine, Iida lasteaia lõpp, Iida balletietendus ja uue tite kättesaamine. Ning oli ette selge, et kolme lapsega on meie asjaajamise-suutlikkus umbes null.

Kõik sujus nii hästi kui üldse võis.

Iida koolikatsed - jäid ära :), kuna ta sai enne sisse. Muidu oleks just 2x.mai olnud mitme kooli "päevad".

Iida lasteaia lõpp - Kati sebis meile kõige ajamahukama töö: lapsed + töötajad + lasteaed pildistada ja trükiseks teha. See on raske, kuna lapsed puuduvad ja ka töötajad pole kunagi korraga aias, lasteaed on pildistamiseks eriti vastik keskkond ja no ega me ei oska pildistada ka. Kujundada ammugi mitte. Õnneks titt venitas tulekuga ja me jõudsime kõik ära teha. Viimane, väljamaalt tulnud laps sai pildistatud meie enda kodus eelmisel päeval enne haiglasse minekut. Kujunduse saime paika meie ainsal haigla-päeval...

Iida ballet - üheksa kuud trenni kulmineerub kolme proovi ja kahe etendusega suurel laval. Logistiliselt keeruline, lisaks EI TOHI enne seda ühestki tunnist puududa. Õnneks aitasid vanaemad siinkohal välja.

Titt - on ka edukalt käes.

Nüüd oleme esimesi päevi laste vastu "vähemuses", aga vähemalt on sehkendamine läbi. Polegi hullu, kui Iida või Alo lasteaeda ei jõua. Titt käitub esialgu viisakalt, laseb magada ja kosub.